3 Minutit
Tallinna linnavalitsus on muutnud Pelguranna trammiliini kavandit: varasema Puhangu tänava–Stroomi lahenduse asemel suunatakse tramm nüüd Putukaväila kaudu Kolde puiesteeni ning tagasipööre toimub Puhangu tn 45 juures. Linn väidab, et uus 27 miljoni euro suurune projekt lühem ja soodsam — kokkuhoid võiks ulatuda umbes seitsme miljoni euroni ja ehituse aeg väheneks. Samas vajab projekt Euroopa Liidu raha saamiseks erandit, sest Tallinn loobus algsest 3,2 km trassist koos Liivalaia liiniga.
Rahastus, poliitika ja kohalike mured
Pool projekti hinnast oleks plaanis katta linna eelarvest, teine pool EL-i struktuurimeetmetest. Taristuminister peab nüüd Euroopa Komisjonilt erandi taotlema. Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan rõhutas, et erand on läbiräägitav ja ELi eesmärk on toetada toimivaid infrastruktuuriprojekte. Opositsiooni ja mõne volinikuliikme hinnangul on erandi saamine ebatõenäoline ning lühem trass teenindab vähem elanikke, mis seab küsimuse eelarve mõistlikkuse ja kohalike maksukoormuse alla.
Kohalike vastukajad ja tänases liikuvuskontekstis
Putukaväila esimene etapp avati eelmisel suvel Pelgulinnas, ent ümberpöörde koha nihkumine Puhangu tänava poole tekitab vastakaid arvamusi. Mõned elanikud kardavad, et lõpp-peatus Stroomi asemel vähendab trammiteenindust inimestele ja tooks rohkem autosid ning autodega liiklejaid metsarajale. Teised toovad välja mugavuse — otsene ühendus kesklinnaga võib vähendada sundust kasutada eraisikute autosid lühikesteks sõitudeks.
Mõju autoliiklusele ja linnatranspordi maastikule
Trammi suunamuutus mõjutab autoomanikke mitmel moel: lühendatud trass võib vähendada mõne asumigrupi ligipääsu rongi- või trammiühendusele, suurendades sõltuvust bussidest ja eraisikute autodest. Samas pakub tramm püsivamat ja suurema reisijavõimekusega alternatiivi autole — kaasaegne tramm mahutab korraga sadu inimesi, töötab elektriga ja aitab vähendada linna CO2-heidet. Eesti autoturul on viimasel ajal kasvanud elektrisõidukite huvi; paremate linnatranspordiühenduste olemasolu võib kiirendada seda trendi, sest kombineeritud reisimine (auto+tramm või parkimine+tramm) muutub mugavamaks.
Sõidukite spetsifikatsioonid ja võrreldavus — tramm vs auto
Kuigi tramm ei ole „sõiduk” samas mõttes kui eraauto, mõjutavad selle tehnilised omadused otse linna liikuvust. Kaasaegsed trammid on tihti :
- Suurem reisijavõimekus kui tavalistel bussidel (korraga kuni paarisaja reisijat),
- Elektriline jõuallikas ja regeneratiivpidurdus energiasäästuks,
- Madala põrandaga disain, mis parandab juurdepääsu jalgratta- ja lapsekäruühendustele.
Kui võrrelda seda tavalise sõiduautoga (näiteks keskmine pereauto Eestis): automudelitel on erinev kütuse- või elektritarbimine, sõidumugavus ja parkimisvõimekus. Tallinnas, kus parkimiskohtade hinnad ja kättesaadavus mõjutavad igapäevast otsust autot kasutada, võib efektiivne trammiliin vähendada autoliikluse nõudlust ja mõjutada sõidukite ostueelistusi — rohkemel inimestel võib tekkida motivatsioon valida väiksem või elektriline auto linnarongide kõrvale.
Mõju kohalikule autoturule ja hinnatrendidele
Eestis on viimastel aastatel tõusnud nii kasutatud kui uute sõidukite hinnad ning elektriautode osakaal kasvab. Kui trammivõrk paraneb, võib see mõjutada nõudlust kindlate autotüüpide järele (väiksemad linnasõidukid, osa-autode jagamisteenused). Samuti vähendab läbimõeldud trammiliin linnas parkimisvajadust ja võib mõjutada eraautode kasutussagedust.
Edasine ajakava
Tallinn plaanib, et Pelguranna trammitee valmib enne 2029. aasta lõppu, kuid täpne edu sõltub EL-rahastuse erandi heakskiitmisest ja lõplikust planeerimisotsusest. Autohuvilised ja linnakodanikud peaksid jälgima edasisi samme — trammiprojektil on potentsiaali muuta Tallinna igapäevast liikuvust ja mõjuda nii autode ostuvalikutele kui linnakeskkonnale.
Allikas: err
Jäta kommentaar