3 Minutit
Tallinna linnavalitsus kinnitas Pelguranna trammiliini uue trajektoori: trass ei kulge enam Puhangu tänava kaudu ega läbi Stroomi rannaparki, vaid juhitakse Putukaväila ja Kolde puiestee suunas. Muudatus tähendab kiiremat ja odavamat trammitee rajamist ning väiksemat eramaa omandamise vajadust, teatas Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet.
Raamistiku põhjendus
Abilinnapea Kristjan Järvan rõhutas, et uus variant teenindab rohkem inimesi ja jääb Pelgulinna riigigümnaasiumile lähemale. Linna arvutuste järgi väheneb projekti maksumus 6–8 miljoni euro võrra ning ehitusaeg lüheneb – oluliselt tähtis seoses tingimusega saada Euroopa Liidu rahastust, mis eeldab trassi valmimist enne 2029. aasta lõppu.
Rahastus, planeerimine ja uuringud
Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet muudab projekteerimislepingut K-Projekt AS-iga ning tellib täiendavad geodeesia-, müra- ja vibratsiooniuuringud. Linn taotleb alternatiivsele trassile uusi projekteerimistingimusi, mille raames saavad ka elanikud oma arvamust avaldada. Eeldatav ehituskulu on umbes 27 miljonit eurot.
Mõju autoliiklusele ja turule
Uus trass mõjutab otseselt Tallinna liikuvust ja autoturgu. Parem ühendus Pelguranna suunas võib vähendada lühiotsa autoliiklust, soodustades ühistranspordi kasutust ja jalgrattasõitu. See omakorda mõjutab parkimise nõudlust ja võib pikas perspektiivis toetada elektriautode (EV) laiemat juurutamist Tallinnas – linnades, kus ühistransport on efektiivne, kaldub erakordsete autode omamine vähenema.
Trammisõiduki tehnilised parameetrid
Uue trassiga sobivad kaasaegsed madalapõhjalised trammid (tavaliselt mahutavusega 150–250 reisijat), mis kasutavad energiat umbes 2–3 kWh/km ja suudavad linnatingimustes kiirustada kuni ~70 km/h. Madal põrand, hea mürataseme juhtimine ja regeneratiivpidurdus on standardid, mida Eesti linnadel silmas pidada tasub, võrreldes paljude Euroopa linnade praktikaga.
Disain ja mugavus
Uued trammid pakuvad paremat ligipääsu jalakäijatele ja ratastoolikasutajatele, mistõttu parandub ühistranspordi kasutajakogemus ning väheneb sõltuvus autost lühikeste linnaosasiseste sõitude puhul.
Võrdlus Euroopa trendidega
Euroopa linnades on levinud trend suunata investeeringuid madala emissiooniga liikuvussüsteemidesse. Tallinn saab selle trassiga paremini konkureerida mitmete Lääne-Euroopa linnadega ühistranspordi efektiivsuses. Samuti aitab trammivõrgustiku laienemine stabiliseerida linnasisese autoliikluse kulusid ja mõjutada autoturu nõudlust Eestis, kus elektriautode ja väiksemate linnasõbralike autode populaarsus kasvab.
Järeldus
Pelguranna trassivalik on Tallinna jaoks strateegiline kompromiss: kiirem ja soodsam ehitus, suurem kasutajate arv ja parem logistiline sobivus koolide ning elamupiirkondadega. Autohuvilistele ja transporti jälgivatele professionaalidele tähendab see muutust linnaliikluses, mis võib mõjutada autoostu- ja parkimisstrateegiaid ning kiirendada üleminekut säästvamatele transpordilahendustele Eestis.
Allikas: err
Jäta kommentaar