GM kiirendab autode arendust tehisintellektiga kiiresti

General Motors teatas investoritele ja ajakirjandusele, et plaanib tehisintellekti abil lühendada sõidukite arendusaega poole võrra, asendada arvukad hajutatud elektroonikamoodulid ühe vedelikjahutusega keskse arvutiga, mis on kuni 40 korda võimsam, ning võtta kasutusele uue liitium-mangaanirikka akukeemia nimega LMR. Ettevõte kordas ka väidet, et käed-vaba ja pilguta maanteesõit ei jää enam vaid ühe lipulaevmudeli eripäraks, vaid jõuab laiema elektri- ja bensiiniautode valikuni.

GM esitles neid samme osana laiemast muutusest traditsioonilisest autotootjast tarkvara- ja tehisintellektipõhiseks tehnoloogiaettevõtteks, kasutades muutuse kiirendamiseks oma laia mudelivaliku mastaapi. Eesmärgid on ambitsioonikad ning GM seostas nende saavutamist kahe peamise muutusega: virtualiseeritud, digitaalselt integreeritud arendusprotsessi ja koondatud sõidukielektroonika arhitektuuriga.

Virtuaalne arendus, LMR-elemendid ja lühem tsükkel

GM-i sõnul on nelja- kuni viieaastased tootearendustsüklid tarbijatehnoloogia kiire arenguga võrreldes aeglased. Vahe vähendamiseks võtab ettevõte kasutusele nn digitaalse lõime virtualiseerimise, mille puhul disaini-, inseneri- ja tootmistöö tehakse algusest peale digitaalselt üheskoos, mitte ei liigu aeglaselt järjestikuste etappide kaudu. Autotootja väidab, et selline lähenemine lühendab arendustsükli ligikaudu kahe aastani.

GM tõi näiteks oma hiljutise akuprogrammi. Enne ühegi füüsilise prototüübi ehitamist katsetasid insenerid virtuaalselt enam kui 300 000 akukavandit ning jõudsid liitium-mangaanirikka keemiani ehk LMR-ini. GM-i sõnul võimaldas virtuaalne protsess akumeeskonnal jõuda esialgsest kontseptsioonist ametliku valideerimiseni ühe kuuga. Ettevõtte andmetel saavad LMR-elemendid neljanda põlvkonna elektriautode platvormi tuumaks, pakkudes liitiumraudfosfaat-elementidega võrreldes 33 protsenti suuremat energiatihedust sarnase hinnaga ning umbes 20 protsenti paremat energiatõhusust kilovatt-tunni kohta.

LMR-elementide tootmisega tegeleb Ultium Cells, GM-i ja LG Energy Solutioni ühisettevõte, mille tehas asub Tennessee osariigis Spring Hillis.

GM kirjeldas ka kogu jõuallikasüsteemi ühtse tervikuna. Uutes ajamites kasutatakse väidetavalt umbes 40 protsenti vähem sisemisi komponente kui praeguses riistvaras, mis peaks GM-i hinnangul vähendama massi ning vabastama rohkem ruumi reisijatele ja pagasile.

Üks keskne arvuti ja täiustatud sõiduabi laiem levik

Keeruka elektroonikaarhitektuuri lihtsustamiseks loobub GM kümnetest väikestest elektroonilistest juhtseadmetest ja rasketest juhtmekimpudest ning liigub kiirete võrkude kaudu sõidukiga ühendatud, vedelikjahutusega keskse arvuti poole. GM väidab, et uus arvuti pakub praeguse riistvaraga võrreldes 40 korda suuremat töötlusvõimsust, vähendades samal ajal füüsilise juhtmestiku hulka umbes 30 protsenti.

GM-i sõnul peaks lisanduv töötlusvõimsus tähendama sujuvamat ekraanikuva, võimekamaid häälassistente ja vähem häirivaid juhtmevabu tarkvarauuendusi automatiseeritud sõidu ning akuhalduse funktsioonidele. Ettevõte eeldab, et uuendatud arvutusplatvorm jõuab masstootmisse 2028. aastal, alustades Cadillac Escalade IQ-st, mis oli varem välja kuulutatud esimese mudelina, mis võimaldab maanteel käed-vaba ja pilguta sõitu. GM kinnitas, et plaanib seda võimekust laiendada suuremale mudelivalikule nii elektri- kui ka bensiinimootoriga autode seas, selle asemel et piirduda ligikaudu 120 000 dollarit maksva luksusmaasturiga.

GM tunnistas, et edu sõltub suuresti teostusest. Ettevõte on tarkvarapõhisest ümberkujundamisest rääkinud juba pikka aega ning on sel teel kogenud tagasilööke. Praegu on GM-i lähim tootmise verstapost 2028. aastaks Cadillac Escalade IQ-ga kavandatud keskne arvutusplatvorm.