3 Minutit
Eelmisel aastal registreeriti Eestis märgatav langus liiklussurmade ja vigastatute arvus. Kui 2024. aastal sai liiklusõnnetustes vigastada üle 2 100 inimese ja hukkunud 69, siis mullu oli vigastatuid umbes 1 815 ning hukkunuid 43. Transpordiameti ja politsei andmetest joonistub välja positiivne üldpilt, kuid riskirühmad säilivad ning tekitavad muret nii ametkondades kui ka kohalikes kogukondades nagu Türi, Võru ja Jõhvi.
Kes on kõige haavatavamad?
Eksperdid viitavad kahele selgele ohuklassile: mootorratturid ja elektrikergliikuritega (sh elektritõukerattad) sõitjad. Eriliselt kardetav on kasv õnnetustes, kus kannatajaks on noored — just 11–15-aastaste seas kasvas selliste intsidentide hulk. Samuti hukkus mullu 15 jalakäijat, neist suur osa asula sisesel teel ja üle poole juhtumitest seostus teeületusega; kaheksa hukkunut olid eakamatest vanusegruppidest (77–81 aastased).
Mida see tähendab Eesti autoturule ja tarbijale?
Turvalisus on kodumaiste autohuviliste ja ostjate jaoks järjest tähtsam. Eestis populaarsed sõidukid — linnamaasturid ja kompaktsed universaalid — müüvad end parema nähtavuse, kõrgema kliirensi ja kaasaegsete turvasüsteemide tõttu. ADAS (juhiabisüsteemid), automaatpidurdus (AEB), pimenurga jälgimine, ESC ja mitmed turvapatjad on nüüd standardvarustuses kõrgema klassi mudelitel ning üha sagedamini ka taskukohasemates automarkides. Talverehvide, soojendusega istmete ja tugeva kliimaseadme tähtsus Eesti teede ja kliima tõttu ei kao — need mõjutavad ostjate valikuid ja ka kasutatud autode jäävusi turul.
Sõiduki tehnilised aspektid, mis aitavad liiklusohutust tõsta
Autospetsiifikast räägime ka: kaasaegsete mootorivalikute (bensiin, diisel, hübriid, täiselektriline) kõrval otsustab eestlaste puhul sageli sõiduki maastikukorra (maastiku poolt kõrgem kliirens) ja jõudlus talvetingimustes. Elektriautode puhul jälgitakse sõiduulatust talvel ning laadimisvõimaluste tihedust peatänavail ja kiirlaadijate võrgustikus. Hindade osas on Eesti autohinnad viimaste aastatega kerkinud, kuid kasutatud autode valik ja impordihuvitus Balti riikidest ning Euroopast aitavad pakkuda alternatiive võrreldes Euroopa keskmisega.
Liiklusohutuse parendamise soovitused
Linnaplaneerijad ja liiklusjärelevalve rõhutavad teeületuste ümberkujundamist: lühemad teeületuskohad, selgemad ülekäigurajad, eraldusribade vähendamine ja sõidurada vähendavad jalakäijate riske. Samuti on oluline reguleerida ja koolitada kergliikurite (sh elektritõukerataste) kasutamist — eriti laste ja noorte puhul. Autoostu otsustamisel soovitatakse valida sõidukeid, millel on tippohutusvarustus ja head talveomadused.
Kokkuvõte
Kuigi hukkunute ja vigastatute arv on Eestis langenud, jäävad jalakäijad, vanemaealised ja noored kergliikurite kasutajad haavatavateks rühmadeks. See mõjutab nii liiklusohutuse poliitikat kui ka Eesti autotarbijate eelistusi — turvalisus, ADAS, talvine sõidukikohasus ja elektriautode reaalne talvine ulatus on jätkuvalt ostuotsuse keskmes.
Allikas: err
Jäta kommentaar