Talvedrift Pajupeal: noor Altmets võitis etapivõidu

Harjumaal Pajupeal võitis Talvedrifti kolmanda etapi 16-aastane Artur Altmets, teine oli Rauno Raadik. Artur rääkis, et talvedrift aitas tal tandemoskusi arendada; EAL selgitas, miks kvalifikatsiooni ei korraldata.

Mart Saar Mart Saar . Kommentaarid
Talvedrift Pajupeal: noor Altmets võitis etapivõidu

3 Minutit

Harjumaal Pajupeal toimunud Talvedriftis teenis etapivõidu 16-aastane Artur Altmets, kes alistas finaalis Rauno Raadiku. Kolmanda koha saavutas Siim Oskar Hääl. Etapp tõi taas esile Eesti talvise driftiringkonna püsiva huvi ja noorte sõitjate tugevuse.

Tulemused ja sõitjate kommentaarid

Võitja: Artur Altmets

2024. aasta semipro Eesti meister ja juunioride karikavõitja Altmets ütles, et Pajupea finaal oli tema jaoks esimene tõeline finaalsõit. Ta rõhutas, et talvised driftivõistlused olid tema karjääri alguspunkt: talvedrift pakub head võimalust tandem- ja kontrollisõitude õppimiseks, kuna tempos ollakse asfaldivõistlustega võrreldes rahulikumalt ja kulud—sealhulgas rehvide kulu—on mõõdukamad.

Teine koht: Rauno Raadik

Raadik, keda driftiringkondades tuntakse ka mehaanikuna (ta töötab Kevin Luige tiimis), lõpetas etapil teise kohaga. Ta tunnistas, et see oli alles tema neljas võistlus sõitjana ja poodiumikoht tundus suurepärane saavutus.

Võistluse formaat ja EAL selgitus

Loosipõhine tandempaaride valik

EAL-i driftikomitee liige Kristjan Salmre selgitas, et Talvedrifti sarjas ei toimu tavapäraseid kvalifikatsioonisõite — esimese tandemringi paarid loositakse. Põhjus on praktiline: talveajal ei pruugi valget aega olla piisavalt, et kõik kvalifikatsioonisõidud ära pidada. Loosisüsteem annab võistlejatele rohkem treeningaega ja sageli toob kaasa tihedamad, paremad tandemsõidud ning rohkem kordussõite ("one more time").

Tehnika, autod ja turu mõju Eestis

Drift-autode põhispetsifikatsioonid

Talvised driftiautod Eestis on tavaliselt tagaveolised, tugevdatud vedrustuse ja piiratud libisemise differentsiaaliga (LSD), töötavad sageli turboga varustatud neljasilindriliste või rida-kuue mootoritega ning arendavad võimsust vahemikus ligikaudu 250–400 hj, sõltuvalt klassist ja ehitusest. Oluline on kaalujagamine, pidurid ja talverehvid, mis talvises driftis erinevad suverehvidest nii mustri kui seguga.

Milliseid autosid eestlased driftiks eelistavad?

Eestis on populaarsed importsed mudelid nagu Nissan S14/S15, BMW E36/E46 ning mõned laksemad Ameerika muscle-car'id — need on turul kergemini kohandatavad driftivarustuseks. Kuna Eestis on kasutatud autode import soodsam kui Lääne-Euroopas, leidub häid põhiautosid turul sageli taskukohasema hinnaga kui naaberriikides.

Mõju kohalikele sõitjatele ja turule

Talvedrift aitab noortel sõitjatel kogemusi omandada ilma suveasfaldile mineva suuremate kuludeta. See mõjutab ka turgu: tugev huvi driftivarustuse, jäikade amortide ja spetsiaalsete talverehvide järele kasvatab varuosade ning tuninguteenuste nõudlust Eestis. Võrreldes Euroopa trendidega on Eesti driftiringlus väiksem, kuid kasvav — ja talvine fookus annab konkurentsieelise noortele sõitjatele.

Talvedrifti etapp Pajupeal kinnitab, et Eesti drift kogub paisu — nii sõitjate taseme kui ka varustuse valiku osas. Võistlused, mis toetavad noori ja loovad taskukohasema kõrvaltee rallispetsialistidele, mõjuvad positiivselt kogu Eesti autohuviliste kogukonnale.

Allikas: auto24

"Autod on minu kirg juba lapsepõlvest saadik. Pistonis kirjutan selleks, et jagada oma huvi mootorite, disaini ja sõidunaudingute vastu."

Jäta kommentaar

Kommentaarid