EL leevendab 2035. aasta autode CO2 heite eesmärke

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon seadis 2035. aastaks sõiduautode pargi CO2-heite vähendamise eesmärgiks 87,5 protsenti, asendades senise täieliku ehk 100-protsendilise vähendamise nõude ning luues tootjatele uusi tasaarvestusvõimalusi.

Komisjon kiitis heaks raamistiku, mis ühendab sõiduautode CO2-heite 87,5-protsendilise vähendamise kuni 7,5 protsendi ulatuses vähese süsinikuheitega terase krediitide ja muude elektrisõidukite kordajatega. See võimaldaks pärast 2035. aastat piiratud mahus jätkata sisepõlemismootoriga mudelite müüki.

Keskkonnakomisjon hääletas paketi poolt 48 häälega, vastu oli 30 liiget ning kaks jäid erapooletuks. Kompromiss järgneb Euroopa Komisjoni 2025. aasta detsembri ettepanekule, millega oli algset 100-protsendilist eesmärki juba 90 protsendini alandatud ning lubatud autotootjatel osa allesjäävast heitest abikõlblike meetmetega tasaarvestada.

Kuidas komisjoni muudatused toimivad

Komisjoni teksti järgi peavad sõiduautod vähendama keskmist CO2-heidet 2035. aastaks 87,5 protsenti. Vähese süsinikuheitega terase krediidid võiksid tootja nõuete täitmise arvestuses lisada veel kuni 7,5 protsenti, viies teoreetilise koguvähenduse 95 protsendini. Komisjon piirab Euroopas toodetud vähese süsinikuheitega terase panuse sõiduautode ja kaubikute asjaomastesse heite-eesmärkidesse maksimaalselt 3 protsendiga.

Euroopa Parlamendi liikmed pakkusid tootjate autopargi eesmärkide täitmise hõlbustamiseks välja mitu sõidukite arvestamise kordajat. Alla 4,2 meetri pikkuseid elektriautosid arvestataks autopargi arvutustes 1,4 sõidukina. ELis toodetud elektriautodele, mis vastavad kindlaksmääratud energiatarbimise piirmääradele, kehtiks kordaja 1,2. Sotsiaalliisingu skeemid lisaksid igale kordajale 0,1, mistõttu väikseid elektriautosid arvestataks tegelikult 1,5 ning suure energiatõhususega ELis toodetud elektriautosid 1,3 sõidukina. Elektrikaubikuid arvestataks reeglite jõustumisest kuni 2034. aasta lõpuni 1,2 sõidukina ning alates 2035. aastast 1,4 sõidukina.

Komisjon soovib laiendada ka heitevabade sõidukite regulatiivset määratlust, hõlmates autosid, mis töötavad üksnes abikõlblike vähese süsinikuheitega ja taastuvkütustega, eeldusel et need kütused vastavad ettepanekus sätestatud üksikasjalikele nõuetele. Muudatus looks kitsalt määratletud võimaluse nõuete täitmiseks sisepõlemismootoriga sõidukitega, mis kasutavad nõuetele vastavaid kütuseid, kuid ei annaks sisepõlemismootoriga mudelitele pärast 2035. aastat piiramatut erandit.

Tarbesõidukite puhul tegid Euroopa Parlamendi liikmed ettepaneku leevendada lähiaja eesmärke: tootjad peaksid saavutama uute kaubikute CO2-heite 35-protsendilise vähenemise 2030. aastaks, mitte Euroopa Komisjoni ettepanekus toodud 40 protsenti ega kehtivates õigusaktides sätestatud 50 protsenti. Kaubikute puhul väheneks kavandatud 2035. aasta heite vähendamise eesmärk 100 protsendilt 80 protsendile ning kasutada saaks vähese süsinikuheitega terase krediite, kuid sama 7,5-protsendilise piirangu raames.

Kompromissi toetajate sõnul aitab see kaitsta Euroopa tööstust ja pakub autotootjatele täiendavaid võimalusi nõuete täitmiseks ajal, mil nad kohanevad välismaiste tootjate kasvava konkurentsiga. Euroopa Rahvaparteisse kuuluv Itaalia raportöör Massimiliano Salini väitis, et süsinikuheite vähendamine ei tohiks sundida autotootjaid „elektriauto kujulisse” mudelisse.

Komisjoni pakett ei kaota 2035. aasta eesmärki, vaid muudab tootjatele kättesaadavaid teid ja vahendeid nõuete täitmiseks. Keskkonnakomisjon kiitis muudatused heaks 48 poolthäälega, 30 vastuhäälega ja kahe erapooletuga.