USA õhujõud nimetasid CCA droonid Vengeance ja Fury

USA õhujõud on ametlikult andnud oma kahele esimesele koostöölahingulennukile nimed FQ-42 Vengeance ja FQ-44 Fury. See on esimene avalik kinnitus nende piloodita reaktiivlennukite nimetuste kohta. Need on mõeldud tegutsema koos mehitatud hävitajate ja pommitajatega.

Septembri keskel Marylandis National Harboris toimunud Air and Space Forces Associationi Air, Space and Cyber konverentsil avalikustatud nimed järgnesid juunis tehtud otsusele valida kaks eri konstruktsiooni ettevõtetelt General Atomics ja Anduril. Mõlemad õhusõidukid sooritavad juba katselende ning liiguvad tootmisse, sest USA õhujõud kavatsevad lähiajal kasutusele võtta 150 lennukit, kasvatada laevastiku 2032. aastaks 500 lennukini ning seejärel sihtida ligikaudu kaks korda suuremat arvu.

Konstruktsioon ja jõudlus

Anduril FQ-44 Fury, mida prototüübina tunti varem tähise YFQ-44 all ning ettevõttesiseselt nime Fury all, on poolautonoomne hävitaja, mis on võimeline tegutsema lühikestelt lennuradadelt. Lennuk on 20 jalga ehk 6 meetrit pikk ning selle tiibade siruulatus on 17 jalga ehk 5,2 meetrit. Seda käitab üks Williams FJ44-4M turboventilaatormootor tõukejõuga 4000 naela. Andurili andmetel on tippkiirus Mach 0,95 ehk 729 miili tunnis või 1173 km/h ning teeninduslagi 50 000 jalga ehk 15 240 meetrit. Fury maksimaalne stardimass on 5000 naela ehk 2268 kg ning sellel on kaks relvakinnituspunkti, kuhu saab paigutada kaks AIM-120 AMRAAM-i raketti.

General Atomics FQ-42 Vengeance, mis kandis veel hiljuti tähist YFQ-42 ja mida ettevõttesiseselt nimetati Dark Merliniks, on kontseptsioonilt sarnane. Vengeance'it käitab ühe täpsustamata tootja turboventilaatormootor ning seda kirjeldatakse allahelikiirusega lennukina, mille tippkiirust ei ole avaldatud. Selle maksimaalne tegevusraadius on 930 miili ehk 1500 km, teeninduslagi 45 000 jalga ehk 13 700 meetrit ning lennuaeg kuni kaheksa tundi. Tähis FQ osutab õhusõiduki klassile ehk mehitamata hävitajale, samas kui eesliide Y tähistas arenduse ajal prototüübi staatust.

General Atomics paigutab FQ-42 oma Gambit Seriesi perekonna-liigi kontseptsiooni raamistikku. Tegemist on modulaarse lähenemisega, mille eesmärk on kohandada platvormi eri ülesanneteks, alates pika kestusega luurest kuni õhk-maa rünnakuteni.

Tarkvara, tootmine ja katsetamine

Mõlema lennukikere üks kasutusnõudeid on võime kasutada eri missioonitarkvara pakette, mitte vaid üht algselt välja töötatud tarkvarakomplekti. Lockheed Martin, Northrop Grumman, RTX Collins Aerospace ja Shield AI arendavad katsetamiseks missioonitarkvara. USA õhujõud peaksid eelistatud tarkvarakomplektid välja valima aasta lõpuks ning esialgse 150 lennukist koosneva partii jaoks valitud tarkvara on kavas avalikustada 2027. aasta suvel. Õhujõud kavandavad esialgset 150 CCA-st koosnevat laevastikku, mis kasvab 2032. aastaks 500 lennukini.

Anduril on teatanud, et kavatseb USA õhujõudude vajadusteks ja võimalikele liitlasriikide klientidele toota ligikaudu 150 Fury lennukit aastas. General Atomics plaanib tarnida Vengeance'it USA õhujõududele ning ehitada lisahävitajaid oma ettevõtte lennukipargi tarbeks, kuid ettevõte ei ole selgitanud selle sisemise lennukipargi otstarvet. Kumbki tootja ega õhujõud ei ole avaldanud üksuse hinda.

Katsetamine jätkub ja hoogustub lähikuudel. 2026. aasta kevadel kukkus California kõrbes alla General Atomicsi FQ-42, mille õnnetuse põhjuseks peeti autopiloodi ekslikku arvutust massi ja raskuskeskme kohta. See on seni esimene registreeritud CCA õhusõiduki allakukkumine. Edasiste lennukatsete tulemused ja tootmispartii tarkvaravalikud määravad Vengeance'i ja Fury kasutuselevõtu järgmised verstapostid.