Eksperdid: Tallinn ja Tartu on endiselt autokesksed linnad

Artikkel

Eksperdid: Tallinn ja Tartu on endiselt autokesksed linnad

Kanada säästva liikuvuse eksperdid Melissa ja Chris Bruntlett leidsid pärast Tallinna ja Tartu rattaretke, et autod on mõlemas linnas endiselt prioriteetsed, kuigi jalgsi ja rattaga liikumise taristu areneb.

Lugemisaeg: 2 Minutit
Jälgi Google'is

Kanada säästva liikuvuse eksperdid Melissa ja Chris Bruntlett leidsid pärast Tallinna ja Tartu külastamist, et Eesti kahes suurimas linnas on auto endiselt eelistatud liikumisviis, kuigi jalgratta- ja jalakäijataristu areneb. Nende hinnangut vahendas ERR News.

Kanadast pärit abielupaar on viimased seitse aastat elanud Madalmaades Delftis. Tallinnas ja Tartus liikusid nad peamiselt jalgratastel.

Chris Bruntletti sõnul areneb eri liikumisviiside taristu linnades ebaühtlaselt ning ratturitele ja jalakäijatele võib see tunduda katkendlik ja ebajärjekindel.

Tartu jalgrattatänavad

Bruntlettid hindasid kõrgelt Tartu kahte ametlikku jalgrattatänavat – Tähtvere ja Õnne tänavat. Chris Bruntletti sõnul muudavad rohelus, lilled ja puud need tänavad elanikele atraktiivsemaks ning meeldivamaks.

Melissa Bruntlett märkis, et Tartus liigub aktiivseid liikumisviise kasutades rohkem lapsi, täiskasvanuid ja eakaid kui pealinnas. Tallinnas jalgrattaga sõites tundis ta end seevastu sagedamini ebamugavalt.

Bruntlettide hinnangul on Tartu eri liikumisviiside võimaluste arendamisel kaugemale jõudnud, kuid linn peaks senist tempot hoidma.

Ühtsed taristustandardid

Eksperdid rõhutasid, et nad ei kutsu kõiki autosõidust loobuma, sest kesklinnast kaugel elavatele inimestele võib auto olla vajalik. Nende hinnangul ei tohiks linnu siiski kavandada vaid autojuhtide vajadustest lähtudes.

Nende arvates aitaksid autole pakutavad atraktiivsed alternatiivid vähendada liiklusummikuid ning parandada teenuste kättesaadavust inimestele, kes ei saa vanuse, terviseseisundi või majanduslike põhjuste tõttu autot juhtida.

Chris Bruntletti sõnul aitaks olukorda parandada kogu riiki hõlmav taristu projekteerimise standard, mis sätestaks muu hulgas kõnniteede ja jalgrattateede laiuse ning nende rajamisel kasutatavad materjalid.

Katkendlik taristu rajamine ilma tervikliku võrgustikuta ei muuda jalgratast tema sõnul täisväärtuslikuks liikumisvahendiks. Madalmaadel kulus praeguse taristutaseme saavutamiseks 50 aastat.

Jäta kommentaar

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene.