Rahandusministeerium: diisliaktsiisi langetada ei saa

Rahandusministeerium ei pea riigi pingelise eelarveolukorra tõttu võimalikuks diislikütuse aktsiisi langetamist, ehkki kütusemüüjad ja autovedajad soovivad hinnatõusu pidurdamiseks aktsiisimäära vähendada.

Diislikütus on maailmaturul vaid kahe nädalaga kallinenud 36 senti liitri kohta. Hinnatõusu põhjuseks on Hormuzi kriis ja Ukraina sõda. Augustis ületas üleilmne kütusenõudlus pakkumist 2,8 miljoni barreli võrra ööpäevas ning varud on madalad.

Prantsuse logistikakontserni Samat kuuluva Haanpaa juhi Tiit Pariku sõnul muudab diislikütuse kallinemine veod paratamatult kallimaks.

„Meie ettevõtte jaoks moodustab kütusekulu kolmandiku kõigist kuludest. Kui kütusehinnad muutuvad sellises mahus, nagu need on viimase poole aasta jooksul tõusnud, ei saa ükski kütusemüüja ega veoettevõte neid kulusid enda kanda jätta. Need tuleb kütuse lisatasu kaudu lõpptarbijale edasi kanda,“ ütles Parik.

Eesti kütuseturul on konkurents nii tihe, et müüjad ei saa maailmaturu hinnatõusu tanklates samas ulatuses edasi kanda.

Terminali juhatuse liikme Alan Vahi sõnul on Eesti aktsiisimäärad kõrgemad kui Lätis ja Leedus, kuid kütusehinnad on siin madalamad.

„See kõneleb iseenda eest, et hind peaks olema väga palju kõrgem,“ ütles Vaht.

Vahi hinnangul tuleks diislikütuse aktsiisi langetada, et hinnatõus ei kanduks täies ulatuses lõpphinda.

„Aktsiisi langetamine miinimumtasemeni tähendaks tanklahinnas koos käibemaksuga umbes 12,2 senti. Küsimus ei ole selles, kas diislikütuse aktsiisi langetamine tekitaks niigi keerulises kütuseturu olukorras täiendavat nõudlust. Küsimus on pigem selles, kas Eesti riik tahab kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ ütles Vaht.

Parik märkis, et kui Eesti peatas kevadel tänavuse aktsiisitõusu, siis Rootsi langetas aktsiisi.

„Meie Rootsis olevad autod tangivad kütust Rootsis ning ka aktsiisi- ja käibemaksuosa läheb Rootsi. Need liitrid ei jõua Eesti riigikassasse,“ ütles Parik.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Evelyn Liivamäe sõnul ei ole riigil praegu võimalust aktsiisi langetada.

„See tähendaks kolmeks kuuks üle 50 miljoni euro. Kui bensiin ka juurde võtta, siis eelarve, ma arvan, et kõik on kursis, ei võimalda praegu selliseid maksusoodustusi teha,“ ütles Liivamägi.

Liivamäe sõnul ei ole kütuse hinnatõus toonud kaasa ka käibemaksu ülelaekumist. 2025. aasta esimese kuue kuu ja 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul laekus kütuselt mõlemal juhul ligikaudu 60 miljonit eurot käibemaksu.

„Kodumajapidamistel on lõppkokkuvõttes piiratud hulk eurosid, mida kulutada. Kui nad kulutavad rohkem kütusele, siis kulutavad nad kuskil mujal vähem,“ ütles Liivamägi.

Kõrge diislikütuse hind survestab ka põllumehi

Diislikütus on oluline sisendkulu ka põllumajanduses ning selle kõrge hind on eriti tuntav kevadiste ja sügiseste põllutööde ajal.

PRIA registrisse kantud põllumajandusettevõtted võivad kasutada erimärgistatud sinist diislikütust, mis on väiksema aktsiisi tõttu tavakütusest 50 senti liitri kohta odavam. Viimase aasta pidev hinnatõus on siiski pannud põllumehi tuleviku pärast muretsema.

Sargvere põllumajandusühistu kasutab diislikütust maa harimiseks ja 400 piimalehmale sööda varumiseks.

„Keskmine hind, millega mulle kütus koju toodi, oli kuskil 60 senti liiter. Viimane tellimus tuleb ilmselt umbes 1,30 eurot liiter. Seega on hind tõusnud üle saja protsendi,“ ütles Sargvere ühistu juhatuse liige Toomas Uusmaa.

„Püüame maaharimisel teha kõik võimalikult minimaalselt. Vilja kuivatamine ja sööda varumine tuleb aga ära teha ning midagi pole parata. Teed nii kaua, kui suudad ja rahakott vastu peab,“ lisas ta.