Tallinn–Helsingi tunnel: Eesti taas avab arutelu plaani üle

Eesti valitsus on taas üles võtnud Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli idee, mis looks otsese maismaase ühenduse Soome ja Eesti vahele. Projekt käsitletakse täiendava ühendusena olemasolevale laevandusele, eesmärgiga tugevdada Põhja-Euroopa transpordikoridore.

Välisminister Margus Tsahkna seisukohad

Välisminister Margus Tsahkna avaldas teema kohta arvamusloo Helsingin Sanomatis, rõhutades, et „Põhjamaade ja Balti riikide kaheksa” partneritel tuleb juba praegu hakata kujundama visiooni, missuguses regioonis nad soovivad elada 2042. aastal. Tsahkna sõnul on selliste visioonide võtmeks vastastikku kasulikud infrastruktuuriprojektid ning Tallinna–Helsingi tunnel võiks saada üheks prioriteediks.

Varasemad uuringud ja rahvusvaheline kontekst

Tsahkna meenutas, et Soome tehnikaspetsialistid hindasid sellise marsruudi teostatavust juba 1993. aastal. Ligikaudu kümme aastat tagasi tehti Helsingi ja Tallinna tasandil sarnane analüüs ning 2018. aastal andsid mõlema riigi transpordiministeeriumid välja ühise raporti, mis soovitas idee edasist uurimist. Minister tõi näitena ka Saksamaa ja Taani koostöös rajatavat Fehmarnbelti tunneli projekti, mille valmimist on planeeritud 2032. aastaks. Sellised ühendused võiksid koos moodustada laiemalt Põhja- ja Kesk-Euroopat lõimiva transpordikoridori.

Tehnilised ja keskkonnaaspektid

Tsahkna sõnul ei ole seni tuvastatud märkimisväärseid keskkonna- või geoloogilisi takistusi, mis muudaksid Eesti ja Soome vahelist tunnelühendust võimatuks. Seetõttu leiab minister, et tuleks alustada eriplaani ettevalmistamist, mis looks raamistiku edasistele uuringutele ja otsustele.

Riiklik julgeolek ja taristu sidusus

Samast teemast rääkides märgitakse Eesti hiljutisi kaitse- ja valvearendusi: Hiiumaal valmis uus Kipu radarijaam, mis on varustatud Prantsuse Ground Master 400 Alpha radariga. Kompleks suudab avastada õhuobjekte kuni 515 km kauguselt ja kuni 30 km kõrguselt, mis tugevdab riigi õhuvaatlust ja piirkondlikku turvalisust. Samuti on tõstetud esile, et Eesti on juba kindlustanud 80% oma piirist Venemaaga. Need meetmed loovad laiapõhjalisemat konteksti, mille raames kaalutakse ka suuri infrastruktuuriinvesteeringuid nagu meretunnelid.

Arutelu tunneli üle jätkub nii poliitilisel kui tehnilisel tasandil, kus edasised otsused sõltuvad detailsematest uuringutest, rahvusvahelisest koostööst ja avalikest aruteludest. Tallinna–Helsingi tunnel on idee, mis võib kujuneda osaks laiemast Põhja-Euroopa liikumisvõimaluste võrgustikust.