Tallinna–Helsingi tunnel oleks strateegiliselt oluline

Viron välisminister Margus Tsahkna rõhutab, et Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ei ole pelgalt infrastruktuuriidee, vaid strateegiline investeering, mis vastab muutunud julgeoleku- ja kaubandustingimustele Itamerel. Tsahkna käsitles teemat virolase Delfi portaalis avaldatud arvamusloos ja rõhutas, et praegune geopoliitiline olukord seab uued prioriteedid kiiremaks ja sujuvamaks ühendamiseks Balti riikidest põhja suunas.

Ajalooline taust ja varasemad uuringud

Tallinna–Helsingi tunnel on olnud uurimisteemaks juba aastakümneid. Tsahkna meenutab, et esimesed geoloogilised uuringud tunnelilahenduse võimalikkuse hindamiseks viisid läbi soome eksperdid juba 1993. aastal. 2014 valmis põhjalik Soome–Eesti uuring, mis käsitles rautatunneli tehnilisi ja paiknemisega seotud aspekte. Need varasemad ettevalmistused annavad aluse edasiseks strateegiliseks aruteluks, leiab minister.

Tunnel osana Põhja-Euroopa transpordikoridorist

Viron selgituse kohaselt loob seosed teiste projektidega laiemat perspektiivi. Riigi juhtimine NB8-rühma eesistujana on Tsahkna sõnul sobiv hetk kaaluda Itameri-ala integreerimise järgmisi samme. Näitena toob ta Saksamaa ja Taani vahel alanud Fehmarnbelti tunneli rajamise 2020. aastal, mille valmimist planeeritakse 2032. aastal. Koos Tallinna–Helsingi tunneliga võiks see moodustada ühe osa Põhja-Euroopa ühtsest liikluskäigust, mis ühendab Põhjamaad Kesk- ja Lääne-Euroopaga. Tsahkna viitab ka juba olemasolevatele lahendustele, nagu Jaapani Seikan ja Inglismaa ning Prantsusmaa vaheline Kanaalitunnel.

Majanduslik ja strateegiline mõju Balti–Põhjamaade ühendustele

Põhjamaad ja Balti riigid moodustavad kokku ühe maailma suurima majanduse, mille tugevused on kõrge haridustase, innovatsioon ja uued tehnoloogiad. Eestile on eriti olulised naabrid Soome, Rootsi ja Saksamaa, mistõttu kiired ja usaldusväärsed ühendused suurendavad riigi konkurentsivõimet. Tsahkna rõhutab, et Tallinna–Helsingi tunnel tähendaks enamat kui raudteetruupi: see oleks strateegiline koridor, mis seoks Balti regiooni otse Jäämere ja arktikaga ning integreeriks Eesti ja Soome paremini laiemasse Euroopa transpordivõrku.

Tsahkna hinnangul määrab regionaalse konkurentsivõime ja julgeoleku see, kui hästi on Itameri ja Põhjamaad omavahel ühendatud. Venemaa sõjategevus Ukrainas on tema sõnul muutnud geopoliitilist maastikku ning seetõttu tuleks Tallinna–Helsingi tunneli idee võtta varasemast palju tõsisemalt. Lõppeesmärgiks on puuduvaks nimetatud lüli, mis ühendaks Rail Baltica ja Põhjamaad üheks võrgustikuks ning looks liiklus- ja energiakäigu Poola kaudu Ukrainasse ja kauem Euroopat Aasiaga siduvaks marsruudiks.