Politsei peab mobiilsete kiiruskaamerate ette märgi panema

Artikkel

Politsei peab mobiilsete kiiruskaamerate ette märgi panema

Uus seadusemuudatus kohustab politseid paigaldama mobiilsete kiiruskaamerate ette teavitavad märgid (asulas 150–300 m, maanteel 300–500 m). Praktikas kerkivad küsimused märgi rikkumise, trahvide ja vaidluste üle.

Lugemisaeg: 2 Minutit
Jälgi Google'is

Alates laupäevast kehtib uus nõue: politsei peab mobiilsete kiiruskaamerate ette paigaldama mõõtmisest teavitava märgi. Asulates peab märk olema 150–300 meetrit enne kaamerat, maanteedel 300–500 meetrit enne mõõteala. Muudatus tuli pärast kevadel lõppenud vaidlust riigikogu liikmete ja politsei vahel.

Taust ja ametkondade seisukohad

Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss tõdes, et reegli rakendumine sõltub eelkõige sellest, kuhu kaamera paigutus võimaldab märki asetada. Politsei fikseerib märgi paigaldamisel selle asukoha, kuid ei saa pidevalt jälgida, kas märk püsib püsti või on keegi selle maha viinud.

Praktilised probleemid: märgi kahjustumine ja trahvid

Kui märk on tuule või vandalisatsiooni tõttu pikali viidud, ei pruugi kaamera juures olev patrull seda kohe märgata. Kirsi sõnul ei tähenda see automaatselt, et juhile trahvi ei peaks määrama: politsei hinnangul on märgi nõuetekohane paigaldamine tehtud ja vastutus trahvi andmisel säilib.

Õiguslikud vaidlused ja tõendamiskoormus

Siseministeerium ei jaga politsei seisukohta täielikult ning tõenäoliselt tuleb edaspidi kohtuvaidlusi, et selgitada, millistel tingimustel trahvid kehtivad. Siseministeeriumi õigusnõuniku Rina Sillandi sõnul hakatakse vaidlustes lähtuma esitatud tõenditest ning mõlemal poolel on selles protsessis tõendamiskohustus.

Kaitsva advokaadi hinnang ja muud mured

Vandeadvokaat Indrek Sirk märkis, et oleks otstarbekas, kui politsei saaks märgil täiendavalt silma peal hoida, kuid vaidlusi aitab Sirdi sõnul vähendada see, et paigaldamine ja eemaldamine fikseeritakse protokollis. Tema hinnangul pole muudatus siiski liiklusohutuse või õigussüsteemi seisukohast vajalik ning ta pidas seda rohkem poliitiliseks meediategevuseks.

Rünnakud ja kulud

Sel aastal on mobiilseid kiiruskaameraid rünnatud kolm korda. Iga rünnaku järel on remontide maksumus olnud umbes 20 000 eurot, mille katab lõhkuja. Praegu on üheksast kaheksast mobiilsest kaamerast üks remondis Saksamaal.

Seega toob uus nõue selgust märkide kohustusliku paigutamise osas, ent jätab avatud küsimusi praktilise järelevalve, vastutuse ning tulevaste kohtuvaidluste kohta.

Jäta kommentaar

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene.