3 Minutit
Enne mobiilsete kiiruskaamerate ette paigaldatavate hoiatussiltide ametlikku kasutuselevõttu 1. augustist on liiklustrahvide arv juba vähenenud. Peamine põhjus on politsei sekkumiskünnise tõstmine — senise 3 km/h asemel hakkab trahviteade jõudma juhtideni alates 6 km/h ületusest.
Muudatused ja nende mõju liiklusele
Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelvalve juht Taavi Kirss kinnitab, et väiksemate kiiruseületamiste osakaalu vähenemine on mõjutanud trahvide üldarvu. Varasemalt moodustasid mõnekilomeetrised ületamised ligi poole kõigist trahvidest, ning seetõttu kajastub uues lähenemises kiire langus trahvide statistikas.
Kes ületavad enim ja kus probleemid tekivad
Kirsi sõnul ei ole suurimad kiiruseületajad noored juhid, nagu vahel eeldatakse, vaid pigem keskealised juhid — tema sõnul põhjustab kõige enam liiklusõnnetusi umbes 40-aastane mees. Riigimaanteedel on liiklus üldiselt rahulikum, kuid murekohad esinevad enamasti kõrvalteedel, kus juhtide tähelepanematus peateede suhtes toob kaasa ette sõitmise ja ohtlikud olukorrad.
Mootorratturid ja suvised riskid
Erilise mure all on mootorratturid: igal suvel ilmnevad juhtumid, kus liigne kiirus viib sõiduki kontrolli kaotamiseni ja traagiliste tagajärgedeni. Politsei rõhutab ennetuse ja teadlikkuse tähtsust just selle grupi puhul.
Öised kogunemised ja avaliku korra rikkumine
Politsile on aastate jooksul tulnud teateid väiksematest seltskondadest, kes armastavad öösiti teel kihutada. Positiivne areng on see, et mitmed kiirendusvõistlused ja kogunemised liiguvad legaliseeritud tegevuse suunas — korraldajad registreerivad üritusi ning see vähendab ebaseaduslikku ja ohtlikku käitumist.
Samuti tõi Kirss välja, et noorte poolt läbiviidav driftimine ja kihutamine elamurajoonides rikub kohalike elanike rahu ning sellistel juhtudel on õige reageerimise viis pöörduda politsei poole.
Ennetusmeetmed ja politsei lähenemine
Eestis on ennetustöö politsei jaoks keskse tähtsusega. Suurema autopargiga ettevõtete liikluskäitumist jälgitakse trahvide kaudu ning politsei võtab nendega aktiivselt ühendust, et leida võimalusi olukorra parandamiseks. Kirss tõi esile, et ettevõtted suhtlevad oma töötajatega ning otsivad lahendusi, mis aitab tõsta liikluskultuuri taset.
Rahuunemispeatuse ja abipolitseinike roll
Erakordne lahendusena kasutatakse nn rahunemispeatust: juht, kes ületab kiirust kuni 20 km/h, peatatakse ja talle antakse võimalus oma käitumist politseiniku juuresolekul analüüsida. Kui ületus on üle 20 km/h, käivitatakse väärteomenetlus. Lisaks teevad abipolitseinikud kogukondlikes ohukohtades kiiruskontrolle ja suhtlevad seal juhtidega.
Seadusandlus: siltide paigaldamise kohustus
Juunis kiitis riigikogu heaks muudatuse, mis kohustab politseid mobiilsete kiiruskaamerate eest autojuhte teavitama. Väljaspool asulat peab teavitav märk olema paigaldatud 300–500 meetrit enne mõõtmiskohta, asulas 150–300 meetrit enne. Uus regulatsioon loob selgema ootuse juhtidele ja toetab ennetustööd, mille eesmärk on vähendada ohtlikku kiirustamist ja parandada liiklusohutust kogu Eestis.
Allikas: err
.webp)
Jäta kommentaar