Ülemiste ja lennujaama trammiühendus taasavatud ja tihendatud

Artikkel

Ülemiste ja lennujaama trammiühendus taasavatud ja tihendatud

Tallinnas avati pidulikult taas trammiliiklus Ülemiste City ja lennujaama vahel: alates 1. augustist hakkavad piirkonda teenindama T2 ja T4 10‑minutiliste intervallidega. Uus maa‑alune tunnel ja paralleeltee tõstavad läbilaskevõimet.

Lugemisaeg: 3 Minutit
Jälgi Google'is

Täna avati pidulikult taas trammiliiklus Tallinna lennujaama ja Ülemiste City vahel. Tänu Rail Baltica reisiterminali maa-aluse trammitunneli valmimisele ning eelmisel aastal rajatud lennujaama paralleel­teele hakkavad alates 1. augustist piirkonda korraga teenindama kaks trammiliini, T2 ja T4, mõlemad 10‑minutiliste intervallidega. See annab reisijatele senisest tihedama ja tõhusama ühenduse nii lennujaama, Ülemiste kui ka kesklinna vahel.

Lõik ja tehnilised lahendused

Uus trammitee haru, mis valmis 2025. aasta oktoobris, on 110 meetrit pikk. Projekteerimistööd teostas Road‑Expert OÜ ja ehitustöid viis KMG Infra OÜ. Tööde lepinguline maksumus käibemaksuta oli 851 000 eurot. Maa‑alune trammitunnel Rail Baltica reisiterminali osana ning eelmise aasta paralleeltee võimaldavad trammidel lennujaama lõppjaamas vajadusel üksteisest mööduda, mis tõstab kogu ühenduse läbilaskevõimet ja töökindlust.

Linnajuhtide hinnang ja kasutusvajadus

Tallinna transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse rõhutas avamisel, et lennujaama trammiliikluse taastamine oli kauaoodatud samm ja paneb sümboolse punkti Vanasadama trammitee rajamisele, luues otsese ühenduse sadama ja lennujaama vahel. Jesse sõnul annab paralleelharu linna trammivõrgule suurema paindlikkuse ja võimaluse liiklust tulevikus tihendada.

Tallinna keskkonna‑ ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan lisas, et paralleelteede rajamine oli sihilik investeering tihedama trammiliikluse võimaldamiseks ning et nüüd hakkab see investeering vilja kandma reisijate mugavama ühenduse näol.

Äri- ja arendaja perspektiiv

Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits tõi esile, et 2015. aasta otsus rajada piirkonda trammiühendus oli suunatud tulevikuarendustele. Kui kolm aastat tagasi, trammiliikluse katkedes, kasutas seda igapäevaselt üle 5000 inimese, siis täna elab, töötab ja õpib Ülemiste piirkonnas ligi 18 000 inimest. Pärnitsa sõnul on kogukond rahul, et pärast keerukaid ehitustöid on tramm taas töös ning eriti positiivne on see, et Ülemist teenindavad nüüdsest kaks liini — nii Kopli kui Tondi suunalt.

Rail Baltica ja liikuvuskeskuse sammud

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets märkis, et Ülemistest kujuneb järk‑järgulise arenduse tulemusel Tallinna uus värav ja oluline liiklus­sõlm, kus saavad kokku rahvusvahelised ja kohalikud rongid, trammid, bussid ja lennujaam. Salomets rõhutas, et muutus ei toimu ootamatult alles 2028. aastal Rail Baltica Linda terminali valmimisel, vaid juba täna luuakse esimesi osasid tulevasest liikuvuskeskusest — eelmise suve Elroni peatuse avamine ning nüüdne trammiühendus on selle näited.

Ehitajad, rahastus ja ajalugu

Trammitunneli ehitasid AS TREF Nord ja ATEMO OÜ osana Rail Baltica reisiterminali Linda põhjapoolsete välialade ehitusest. Kogu selle lepingu väärtus on 20,9 miljonit eurot (+KM). Reisiterminali põhjapoolsete välialade ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarve vahenditest. Lennujaama trammiühendus oli katkestatud 2023. aastal Vanasadama trammiliini rajamise ja hilisema Ülemiste rongiterminali ehituse tõttu; nüüdseks on ühendus taastatud ja tugevdab linna avaliku transpordi võrgustikku.

Uus ühendus lubab paremat liikumist lennujaama suunduvatele reisijatele ning tugevdab Ülemiste kui Tallinna kasvava äri‑ ja transpordikeskuse rolli.

Jäta kommentaar

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene.