3 Minutit
Transpordiameti värske liikluskäitumise uuring näitab, et Eesti elanikud peavad üldiselt liiklusreeglite rikkumist endiselt ohtlikuks, kuid perceptsioon kiiruseületamise suhtes on aastaga leebunud. Kui suuremaid kiiruseületusi pidas ohtlikuks 84% vastajatest aasta tagasi, on see näitaja langenud 79%-ni. Veelgi suurem langus on väiksema, kuni 10 km/h ületamise puhul: 55%-lt 48%-le.
Mida eestlased kõige ohtlikumana hindavad
Uuringu järgi peetakse enim ohtlikeks jätkuvalt joobes juhtimist, sõnumite ja sotsiaalmeedia postituste jälgimist sõidu ajal ning punase tule alt läbisõitu. Neid ohte hindab tõsiseks 95% või enam vastajatest. See asetab kiiruseületuse väiksema ületuse kontekstis erandina: vähem kui pool elanikkonnast peab kuni 10 km/h ületamist tõsiseks ohuks (48%).
Mobiiltelefoni kasutamine roolis jääb laialt levinuks
Uuringust selgub, et viimase 12 kuu jooksul on mobiiltelefoni sõidu ajal kasutanud 65% sõidukijuhtidest, neist 15% sageli. Telefoni peamine otstarve roolis on navigeerimine (93%) ja kõnedele vastamine (94%). Erinevused vanuserühmades on märgatavad: teekonna navigeerimiseks kasutavad telefoni sagedamini 35–49-aastased juhid.
Käed-vabad ei tähenda alati käed eemal
Kuigi käed-vabad seadmete kasutamine on sagenenud, hoiab pooled telefoni käes siis, kui nad räägivad. Pikemas vaates on käes hoidvate juhtide osakaal siiski vähenenud. Telefoni kasutatakse roolis ka mitmel muul eesmärgil: pereliikmetele helistamine oli 77% juhtidest, sõpradele ja tuttavatele helistamine 61% ning töökõned 54% juhtidest. Noorimad juhid tegelevad sagedamini sõnumite lugemise, pildistamise ja filmimisega – 29% loeb sõnumeid ja/või postitusi ning 26% pildistab või filmib.
Tagajärjed ja ohulood
Kõrvaliste tegevuste tõttu on viimase aasta jooksul sattunud liiklusohtlikku olukorda 26% juhtidest ning otseselt telefoni kasutamise tõttu 8% juhtidest. Need näitajad on võrreldes eelmise aastaga suhteliselt stabiilsed, mis viitab sellele, et tähelepanu hajutamise risk püsib olulise ohutegurina.
Turvavarustus ja talverehvid
Turvavöö kinnitamine esiistmel on juba enamikule juhile tavapärane praktika: 97% juhtidest kinnitab turvavöö ja 98% kõrvalistmel sõitjatest. Alla 15-aastaste laste turvavarustuse kasutamine on samuti kõrge, 95% vastanutest kinnitab lapse turvavarustuse. Tagaistmel kinnitab turvavöö 83% ja bussides turvavarustusega sõitjatest 40%. Võrreldes eelmise aastaga on tagaistme ja busside turvavöö kasutamine langenud 4% võrra, kuid jääb pikemas vaates kõrgele tasemele.
Talv ja rehvid
Viimasel talvel sõitis 59% juhte naastrehvidega ning 36% lamellrehvidega. Uuring toob esile ka suhtumise muutumise rehvide vanusesse: vähenenud on nende juhtide osakaal, kes jälgivad, et rehvide vanus ei ületaks viit aastat, ning suurenenud on valmisolek kasutada vanemaid rehve.
Mootorratturid ja ohutusvarustus
Mootorratturite seas on kiiver peaaegu kohustuslik – 94% kasutab kiivrit ja 90% kinnitab kindad osa varustusest. Enam kui pooltel on ka kaitsmetega jakk, spetsiaalsed saapad ja kaitsepükste lahendused, seljakaitset kasutab 41% mootorratturitest.
Kampaania mõju ja uuringu metoodika
Liiklusohutuse kampaaniat Kannatame ära! Roolis vaatame teed, mitte telefoni on märganud 40% elanikkonnast ja 41% juhtidest. Nendest 93% pidasid kampaania sõnumit oluliseks ning üle poole tunnistas, et kampaania mõjutas nende hoiakuid või pani neid mõtlema.
Uuring käsitles kõrvalisi tegevusi sõiduki juhtimisel ning sõiduki turvavarustuse kasutamist. Sihtgrupiks oli Eesti vähemalt 18-aastane elanikkond, üldkogum 1 107 400 inimest seisuga 01.01.2025, ja küsitlusele vastas 1010 inimest.
Transpordiameti uuring rõhutab, et kuigi enamik eestlasi peab liiklusohutust oluliseks, on oluline tähelepanu pöörata kasvavale leebumisele kiiruseületuse tajumisel ning jätkuvalt tõsta teadlikkust telefoni kasutamise riskidest juhtimisel.
Allikas: geenius.delfi
Jäta kommentaar