Politsei kaalub kiiruskaamerate trahvikünnise tõstmist

Politsei kaalub kiiruskaamerate sekkumiskünnise tõstmist praeguselt kolmelt kilomeetrilt tunnis kuni kuuele kilomeetrile. Selle muudatuse eesmärk on vähendada väikeste kiiruseületuste eest määratavate trahvide arvu, mis moodustavad politsei andmetel ligikaudu poole kõigist fikseeritud rikkumistest. Muudatus tähendaks praktiliselt, et 90 km/h piirkiirusega teel saaks trahvi mitte alates 97 km/h, vaid alles alates 100 km/h, arvestades ka seadmete mõõtmisviga.

Seaduslik taust ja mõõtmisviga

Praegune praktika võtab arvesse kaamerate ja seadmete mõõtmisvigu, mis on tavapäraselt kuni neli kilomeetrit tunnis. Künnise tõstmine kolmega annab autojuhtidele väikese eksimisruumi ning muudab trahvisüsteemi vähem bürokraatlikuks, keskendudes suurematele rikkujatele.

Politsei prioriteedid

Põhjana on PPA sõnum, et tähelepanu suunatakse riskikäitumise juhtumitele. PPA peadirektori asetäitja Kristi Mäe rõhutas, et eesmärk on liiklust ohutuks hoida ja trahvi peaksid saama eelkõige need, kes ületavad kiirust oluliselt.

Ohutus, statistika ja ekspertarvamus

Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur transpordi alal Dago Antov leiab, et kolmekilomeetrine tõus ei too kaasa dramatiseeritud kiirusekasvu. Tema hinnangul võib keskmine sõidukiirus kerkida vaid ühe-kaks km/h, mis ei kujuta tõsist ohtu liiklusohutusele.

Politsei andmetel langeb ligikaudu 50% fikseeritud kiiruseületustest vahemikku kaks-kolm km/h, mistõttu lävendi tõstmine vähendaks trahvide hulka olulisel määral. Riigikogu liige Valdo Randpere viitab samale statistikale ja peab massilist trahvimist mõnikord liikluskultuuri kujundamise asemel pigem süsteemseks trahvimiseks.

Kuidas muudatus mõjutab Eesti autoturgu ja sõidukispetsiifikat

Eesti autoturg on viimastel aastatel näinud suuri muutusi: kasvanud on elektri- ja hübriidsõidukite osakaal, samas on jäämas nõudlus heade turva- ja juhiabisüsteemidega sõidukite järele. Kiiruskaamerate lävendi muudatus võib mõjutada tarbijakäitumist mitmel moel.

Mõju sõiduki tehnilistele valikutele

Autodega, mis varustatakse ADAS-i (autoregulatsioon, püsikiirusehoidja, kiirusepiiraja ja sõidurajahoiatused), muutub lihtsamaks seadustada sõidustiil vastavaks piirangutele. Eestis on populaarsed mudelid, mis pakuvad head kombinatsiooni turvavarustusest ja sooritusest, näiteks keskmise klassi SUV-id ja kompaktsemad universaalid, mida ostetakse nii uute kui kasutatud auto ostjate hulgas Balti regioonis.

Hinnasuundumused ja võrreldavus Euroopaga

Kuna Eesti on avatud automaailma turule, mõjutavad siinset autoturu hinnad Euroopa trendid, impordikulud ja maksustamine. Kui kiiruseületuste tõttu saadavate trahvide hulk väheneb, võib see indirektselt vähendada tarbijate motivatsiooni investeerida lisavarustusse nagu kiirusepiiraja või kalleim ADAS, kuid turvalisus ja kütuseefektiivsus jäävad ostuotsustes määravaks.

Praktilised soovitused Eesti autojuhtidele

- Kontrolli oma sõiduki kiirusmõõtjat ja metresüsteemi kalibreerimist, eriti ostes kasutatud auto importturgudelt. - Kasuta püsikiirusehoidjat ja kiirusepiirajat linnamaanteedel ning pööra tähelepanu ADAS-süsteemide hooldusele. - Paigalda salvesti või registreerija, kui teed tihti pikemaid sõite Euroopasse; see aitab selgitada vaidlusi.

Edasised sammud ja ajakava

Politsei analüüsib ettepanekut edasi ning otsus peaks selguma lähinädalatel. Kui seaduslikud muudatused liiguvad edasi, mõjutab see otseselt Eesti liikluspoliitikat, autojuhtide käitumist ja ka autoturu nõudlust mugavate ning turvaliste sõidukite järele.

Kokkuvõttes on tegu tasakaalustatud sammuga, mis püüab vähendada liigset bürokraatiat ja suunata politsei ressursse suuremate riskide tõrjumisele, samal ajal jätkates kärjekindlat fookust liiklusohutusel ning tehniliste lahenduste, nagu ADAS ja kiirusepiirajad, laiemal kasutuselevõtul Eesti autoturul.