Tallinn kaalub Kristiine ristmikule jalakäijate silda

Tallinn tellis Kristiine ühistranspordisõlme ettevalmistuseks liiklusuuringu ja kolm eskiislahendust. Arutelu keskmes on ühistranspordi parendamine, liiklusohutus ja tulevane jalakäijate sild, mille mõju ulatub ka Eesti autoturule.

Taavi Lepp Taavi Lepp . Kommentaarid
Tallinn kaalub Kristiine ristmikule jalakäijate silda

3 Minutit

Tallinna linnavalitsus tellis Kristiine ühistranspordisõlme ettevalmistamiseks ulatusliku liiklusuuringu ja mitu eskiislahendust, mille eesmärk on parandada ristmiku ümbruse ühistranspordi toimivust, liiklusohutust ning eri liikumisviiside ühendusi. Uuring keskendus Endla tänava, Sõpruse puiestee ja Tulika tänava lõikudele ning hindas ristmiku läbilaskvust, trammide ja busside toimimist, jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi ning mõju naabruskonna tänavavõrgule. Linn kaalub ka võimalust rajada tulevikus Kristiine ristmikule jalakäijate sild, mis on tekitanud laialdasi arutelusid.

Kellele see mõjutab — autojuhid, ühistransport ja jalakäijad?

Projekti eesmärk on siduda paremini bussi-, trammi- ja rattaliiklus ning jalakäijate liikumine, mis võiks muuta ümberistumised mugavamaks ja vähendada eraldi sõidukite hulka kesklinna suunduvates voogudes. Tallinna kommunaal- ja ettevõtlusvaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan on toonud välja, et ristmik on olnud aastaid probleemne ning uuendused peaksid parandama liiklusohutust ja kiirendama ristmiku ületamist jalakäijatele. Transpordivaldkonna abilinnapea Joel Jesse rõhutas, et uuritakse lahendusi ühistranspordi konkurentsivõime tõstmiseks.

Vaidlused silla vajalikkuse üle

Mõned eksperdid ja endised ametnikud, nagu Madle Lippus, on skeptilised ja väidavad, et eskiislahendused on heterogeensed ning sillaehituse vajadus ei pruugi uuringu andmete põhjal olla ilmne. Kritiseeritakse projekteerimistingimuste ja lähteülesande segasust, mis raskendab avalikkuse jaoks aru saamist sellest, kuhu linn tegelikult liikuda soovib. Tallinn jätkab eskiislahenduste analüüsi koostöös Tallinna liikuvusameti ja teiste osapooltega; avalik tutvustus on planeeritud novembris.

Mis variandid uuriti?

Uuringus koostati kolm eskiislahenduse varianti, milles hinnati nii sõiduki- kui ka jalakäijate läbilaskevõimet, ühistranspordi peatuskohti, ohutusriske ning liiklusvoogude ümberjagamist. Iga variant mõjutab eri moel autojuhtide läbisõitu, ooteaegu ja kütusekulu — olulised näitajad ka sõidukiturule ja tarbijakäitumisele mõeldes.

Kuidas mõjutab ristmiku ümberkujundus Eesti autoturgu ja igapäevast sõitu?

Ristmiku toimivuse paranemine võib vähendada ummikuid ja lühendada töölesõidu aegu, mis omakorda vähendab kütusekulu ja CO2-heidet ning pikendab sõidukite eluiga (vähem mootoritühja tööaega ja pidurite kulumist). Eesti autoturul on viimasel ajal kasvanud huvi elektriautode ja väiksemate linnasõidukite vastu — parem ühistransport ja turvalisem jalakäijaliiklus teeb linnakeskkonna atraktiivsemaks neile, kes kaaluvad linnaautot või elektriauto ostu. Samas võivad investeeringud liiklusskeemidesse mõjutada ka parkimistaristut ja kohalikke autoaktsisu- ning hindamustrende, kuna tarbijad hindavad igapäevaseid kulusid, sealhulgas kütusekulu ja laadimisvõimaluste kättesaadavust.

Sõiduki tehnilised mõjud ja kasutajakogemus

Liikluse sujuvamaks muutmine parandab sõidukite sõiduomadusi igapäevases kasutuses — vähem järske pidurdamisi ja kiirendusi tähendab paremat keskmist kütusekulu ning elektroonikaga varustatud sõidukite puhul ka täpsemat energiakasutust. Eesti autoostjate seas populaarsed kompaktsed sõidukid ja väikesed linnamaasturid (SUV-id) tunnevad ära kohalikud eelised: lühemad linnaetapid ja parem ühistransport vähendavad vajadust suure netiiriga autode järele, samas Euroopa turuga võrreldes püsib Eestis soovi importida kasutatud autosid Madalama hinnataseme tõttu.

Turg ja võrdlus Euroopaga

Eestis on autode hinnad viimastel aastatel kõikunud: uute sõidukite sooduspakkumised ja suurem kasutatud import Euroopast hoiavad valikut laialdasena. Võrreldes Lääne-Euroopaga on elektriautode osakaal küll kasvav, kuid infrastruktuur — sealhulgas kiirlaadijate tihedus — määrab lõppkokkuvõttes, kui kiiresti Eesti autojuhid elektrile üle lähevad. Kristiine ristmiku parendused, mis soodustavad ühistransporti ja jalakäijaliiklust, võivad mõjutada nõudlust autode järele linnaelus ning soodustada väiksemate ja efektiivsemate sõidukite valikut.

Tallinna uuringu ja eskiislahendustega saab tutvuda Tallinna uuringute infosüsteemis; linn ootab kommentaare ja jätkab avalikku arutelu enne lõplikku otsust.

Allikas: delfi

"Mind huvitab, kuidas autotööstus muutub ja kuhu see liigub. Iga uus mudel, iga tehnoloogiline samm on osa suuremast loost, mida mulle meeldib jälgida."

Jäta kommentaar

Kommentaarid