Eestis vähendasid hoiatussildid kiiruskaamerate trahve 90%

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) mobiilsete kiiruskaamerate ette paigaldatud hoiatussildid vähendasid Eestis kiirustrahvide arvu ligi 90 protsenti. Mõju ilmnes pärast seda, kui juulis tõsteti kiiruseületamise sekkumiskünnist.

Juulis jõustunud kõrgem sekkumiskünnis vähendas kiiruserikkumiste arvu enam kui poole võrra. Augustis kasutusele võetud hoiatussiltide mõju oli veelgi suurem: esimesel täiskasutuskuul vähenes mobiilsete kaamerate tuvastatud rikkumiste arv ligikaudu 90 protsenti.

Politsei statistika järgi määrasid mobiilsed kiiruskaamerad eelmise aasta septembris 26 228 trahvi. Tänavu septembris määrati mobiilsete kaamerate abil üle Eesti kokku 2939 trahvi.

„Selle aasta septembris oli töötavaid kaameraid võrreldes eelmise aastaga kahe võrra vähem ning osa tööajast kulus hoiatusmärkide paigaldamisele, kuid see ei muuda üldpilti: trahvide arv on praegu väga väike,“ ütles PPA kommunikatsioonispetsialist Uku Tampere.

PPA liiklusjärelevalve juhi Taavi Kirsi sõnul on mobiilsete kaamerate ette paigaldatud hoiatussildid muutnud nende mõju statsionaarsete kiiruskaamerate omaga sarnaseks.

„Konkreetses kohas, kus kiiruskaamerat tähistab hoiatussilt, võetakse kiirus korralikult maha, seal on turvalisem ning rikkumisi üldjuhul ei esine,“ ütles Kirss. Samas lisas ta, et kaamera mõjualast väljudes kiirendavad juhid sageli taas tavapärasele kiirusele.

„Kui liiklusjärelevalvet näha ei ole, puudub ka oht sellele vahele jääda,“ tõdes Kirss.

Transpordiameti viimase uuringu kohaselt peab piirkiirusest kinni 77 protsenti juhtidest. Kirsi sõnul on kiiruseületamine ülejäänud juhtide seas siiski endiselt probleem.

Hoiatusmärkide paigaldamine on toonud kaasa ka praktilisi probleeme. PPA on kaardistanud raskusi märkide paigaldamisel ning ette on tulnud olukordi, kus suured veokid sõidavad neist mööda ja märgid kukuvad ümber.

Trahvitulu vähenemine politseid ei häiri. „Me ei ole seda vaadanud ja trahviraha ei olegi politsei jaoks oluline. Meie eesmärk on ikkagi ohutus ja liiklusõnnetuste arvu vähendamine,“ rõhutas Kirss.

Kirsi sõnul ei plaani politsei suurendada patrullide arvu ega tuua teedele senisest rohkem alternatiivseid meetmeid. „Patrullide arv ei suurene, see jääb samaks, nagu see on alati olnud,“ kinnitas ta.

Liiklust rahustatakse edaspidigi olemasolevate vahenditega: mobiilsete ja statsionaarsete kiiruskaamerate ning igapäevaselt töötavate politseipatrullidega.

Politsei ootab ohutumat taristut

Politsei peamine ootus seadusandjatele on muuta liikluskeskkond ja taristu ohutumaks. Kirsi sõnul vähendab loogiline ja turvaline taristu otsest vajadust politseijärelevalve järele, sest sellises keskkonnas on liiklemine iseenesest ohutum ja autojuhtidele paremini arusaadav.

Eduka näitena tõi Kirss esile Tallinna, kus 2024. aastal langetati kesklinnas piirkiirusi. Tema sõnul vähendas see esialgu jalakäijatega seotud liiklusõnnetuste arvu ligikaudu 50 protsenti. Praeguseks on vähenemine jäänud umbes 30 protsendi juurde.

Maanteedel peab politsei kõige olulisemaks selliste teede rajamist, kus sõidusuunad on eraldatud ja laupkokkupõrke oht viidud miinimumini.

„Kohad, kus eri liiklejad saavad liikuda oma sõidurajal, on tunduvalt turvalisemad kui need, kus kiirused erinevad ja kokkupõrkeoht on suur,“ ütles Kirss.

Alates 1. juulist tõstis PPA mobiilsete kiiruskaamerate sekkumiskünnist. Mobiilsed kaamerad alustavad nüüd trahvimist vähemalt 6 km/h suuruse kiiruseületamise korral, varem oli piir 3 km/h. Muudatuse eesmärk oli vältida karistamist hetkelise hooletuse eest.

Muudatus puudutas ainult PPA hallatavaid mobiilseid kiiruskaameraid, mida on Eestis kokku kaheksa. Statsionaarsed kaamerad sekkuvad endiselt alates 3 km/h suurusest kiiruseületamisest.

Mais algatasid riigikogu saadikud Valdo Randpere, Madis Timpson ja Marek Reinaas seadusemuudatuse, mis kohustab politseid paigaldama mobiilse kiiruskaamera ette hoiatusmärgi. Politsei vastuseisust hoolimata võeti muudatus vastu ning see jõustus 1. augustil.