G7 paiskab varud turule, kuid Eestis diisel ei odavne

G7 riigid paiskavad Ameerika Ühendriikide survel oma strateegilistest reservidest turule 100 miljonit barrelit diislikütust ja toornaftat, kuid see otsus Eesti kütusevarusid praegu ei puuduta ega too diislikütuse hinna langust meie tanklates tõenäoliselt kaasa.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel on liikmesriigid, sealhulgas Eesti, seni vabastanud strateegilistest reservidest 325 miljonit barrelit naftat ja naftasaadusi. Märtsis lubasid riigid tuua turule kokku 400 miljonit barrelit, seega on 75 miljoni barreli ulatuses kohustused veel täitmata.

„See 100 miljonit ei ole täiendav ehk see ei ole 400 miljonit pluss 100 miljonit. 325 miljonit barrelit 400 miljonist on turule toodud. See 75 miljonit tuleb selgelt turule tuua, nagu IEA liikmed kokku leppisid. Kas nüüd tuuakse täiendavalt veel 25 miljonit barrelit turule, et sada miljonit täis saada, selle kohta ei ole G7 riigid ega IEA numbrilist selgust andnud,“ ütles Terminali juhatuse liige Alan Vaht.

Eesti vabastas märtsis proportsionaalse panusena kümnendiku oma kütusevarudest. Seekord ei ole Eestile veel ettepanekut tehtud.

„Varude Keskuse andmetel on meil varusid umbes 83 päevaks. See erineb kütuseliigiti. Tavapärane normtase on 90 päeva ning diislikütuse puhul olemegi sellel tasemel. Kevadel otsustasime strateegiliselt vähem diislikütust vabastada, sest avastasime väikese ülevaru, ning vabastasime rohkem bensiini,“ ütles kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.

Vahi sõnul on üleilmsed kütusevarud muutunud väga väikeseks. Need on Euroopa viimase viie aasta keskmisest 20 protsenti madalamad. Rafineerimistehaste hävimise tõttu on nafta ümbertöötlemine muutunud kallimaks.

„Lõpptoodete turul on seis endiselt kriitiline. Seda näitab ka tulevikutarne ja hetketarne hinna erinevus, mis on praegu 250 dollarit tonni kohta suurem kui näiteks aprillis või mais,“ ütles Vaht.

Varude turule toomine leevendab puudujääki, kuid diislikütus jääb tanklates kalliks.

„Üle-eelmise nädala kõrged hinnatipud on tänaseks taandunud, kuid hinnad püsivad endiselt samal kõrgel tasemel nagu septembri esimeses pooles. Nii suurt hinnalangust kahjuks oodata ei ole. Talv on tulemas, tarbimine kasvab ja algab kütteperiood. Need hinnatasemed püsivad ilmselt seni, kuni Hormuzi konflikt on lahendatud,“ ütles Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.