Eesti lootus saada Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil täiendavalt umbes 660 miljonit eurot ei pruugi täituda, sest aastate 2028–2034 eelarve ega selle kasutamise tingimused pole veel kokku lepitud.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Ave Schank-Lukase sõnul rahastatakse Rail Balticut peamiselt Euroopa ühendamise rahastust ehk CEFist, kus projektidele ei eraldata toetust ette kindlaks määratud summana.
"Tegelikult on võimatu ette öelda, kui palju üks või teine projekt sellest konkreetsest rahastust saab," ütles Schank-Lukas reedel ERRile.
Eesti valitsus otsustas eelmisel nädalal lükata 2030. aasta lõpuks valmima pidanud Rail Balticu Eesti lõigu valmimise 2034. aastasse. Sel nädalal teatasid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid ühisavalduses, et kogu kolme Balti riiki läbiva raudteeühenduse valmimine lükkub samuti 2034. aastasse.
Peaminister Kristen Michali sõnul vähendavad pikem ehitusaeg ja tööde ümberkorraldamine kulusid. Seetõttu võiks Eestil olla uuest Euroopa Liidu eelarveperioodist kasutada ligikaudu 660 miljonit eurot rohkem kui juhul, kui raudtee valmiks 2030. aastaks.
Schank-Lukas märkis, et Euroopa Komisjoni uue eelarveperioodi ettepanekus on CEFile kavandatud 51,5 miljardit eurot, mis on praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes kaks korda rohkem. Raha jagataks siiski projektipõhiselt ja kindlate kriteeriumide alusel ning taotlejatel tuleb konkureerida teiste projektidega.
Hinnatakse projekti prioriteetsust ja kiireloomulisust, küpsust, kvaliteeti, mõju ning katalüsaatoriefekti. Schank-Lukase sõnul on Rail Baltic olnud CEF-i üks suurimaid toetusesaajaid ning projekt on viimastel aastatel märkimisväärselt edenenud.
Rail Baltic sisaldub ka järgmise eelarveraamistiku ettepanekus, kuid rahastamistingimused pole veel kokku lepitud.
"Ettepaneku kohaselt peaksid need olema praegustega sarnased ehk projektidele raha ette ei broneerita ning jätkub konkurentsipõhine taotlemine. Täie kindlusega ei saa seega väita, kui palju raha Rail Balticule järgmisel eelarveperioodil tuleb," ütles Schank-Lukas.
Taristuminister Kuldar Leis tunnistas samuti, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi eelarve on veel kinnitamata, kuid tema hinnangul on Balti riikidel head võimalused saada Rail Balticu ehitamiseks ka uuel perioodil märkimisväärset toetust.
"Mitte kellelgi ei ole Euroopa Liidu toetustega seotud projektide puhul kindlust enne, kui allkirjad on all. Rail Baltic on aga Euroopa silmis prioriteet, üks suurtest objektidest ja jätkurahastust vajav projekt, mistõttu on tal uute alustavate projektidega võrreldes selge eelis," rääkis Leis ERRile.
Leisi sõnul tuleb rahastuse nimel veel läbi rääkida. Tema hinnangul oli Eesti, Läti ja Leedu ühine deklaratsioon vajalik, et näidata riikide koostööd ja valmisolekut projekt ellu viia.
Kui ERR viitas Michali varasemale kindlale väitele, et Eesti saab järgmisest eelarveraamistikust Rail Balticu jaoks 660 miljonit eurot, täpsustas Leis, et peaminister rääkis võimalusest see raha saada juhul, kui Eestil õnnestub seda järgmisest eelarveperioodist taotleda.
Leis lisas, et Eesti suhtleb pidevalt Euroopa Komisjoniga ning komisjon käsitleb Eestit tema sõnul eeskujuliku projektide elluviijana.
Euroopa Komisjoni esinduse teatel analüüsib komisjon Balti riikide peaministrite avaldust, projekti hetkeseisu ja esitatud argumente. Samuti hinnatakse riikide seniseid jõupingutusi ning uue ajakava usaldusväärsust.
Komisjoni hinnangul on kõige olulisem, et Balti riigid pöörduksid komisjoni poole ühiselt, esitades ühised plaanid ja ajakava.
Lisaks CEFile on Rail Balticut toetatud struktuurifondide ja taasterahastu vahenditest. Eestis on neid kasutatud muu hulgas viaduktide ja Ülemiste terminali ehituseks.
Ka järgmises eelarveraamistikus võiks Rail Balticu jaoks kasutada muid rahastusallikaid. Komisjoni ettepaneku järgi saaks Eesti riikliku ja piirkondliku partnerluskava ehk niinimetatud riigiplaani alusel ligi 6,5 miljardit eurot, mida riik võiks vajaduse järgi jaotada.
Komisjon rõhutab siiski, et tegemist on alles ettepanekuga, mille üle hakatakse läbi rääkima. Peamiseks riikidevaheliste transpordiühenduste rahastamisvahendiks jääks ka edaspidi CEF.
Komisjoni ettepaneku kohaselt muutuks ka CEF-i toetuste Euroopa Liidu kaasrahastamise määr. Praeguse eelarveraamistiku 85 protsendi asemel oleks see uuel perioodil 75 protsenti.
Komisjoni esindus ei andnud hinnangut sellele, kui tõenäoline on Balti riikide lootus saada Rail Balticu lõpuni ehitamiseks järgmisest eelarveraamistikust kokku umbes 10 miljardit eurot. Komisjon ootab esmalt riikide ühist plaani ja ajakava.
Euroopa Komisjoni andmetel on Rail Baltic saanud CEFist praeguseks 5,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on olnud umbes 900 miljonit eurot. Euroopa Liidu uues seitsmeaastases eelarves loodetakse kokku leppida veel selle aasta jooksul.
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.