Transpordiamet: kiiruseületajate arv Eestis kasvab jätkuvalt

Transpordiameti tellitud uuringu kohaselt on suurimat lubatud sõidukiirust ületavate juhtide osakaal Eestis võrreldes eelmise aastaga kasvanud kõigil teeliikidel. Viimase 12 kuu jooksul sattus kiiruse tõttu liiklusohtlikku olukorda 22% kiiruseületajatest.

Kõige sagedamini ületatakse piirkiirust linnadevahelistel põhiteedel, kus seda teeb 74% juhtidest. Neist 24% sõidab lubatust üle 5 km/h kiiremini. Kohalikel ja kõrvalmaanteedel ületab piirkiirust 63% juhtidest, sealhulgas 17% rohkem kui 5 km/h. Linnades ja asulates ületab piirkiirust 46% juhtidest ning 6% teeb seda rohkem kui 5 km/h.

„Suurem kiirus jätab vähem aega reageerimiseks ja muudab iga eksimuse tagajärjed raskemaks. Uuring näitab, et see risk pole teoreetiline, sest ligi 131 100 juhti sattus viimase aasta jooksul just kiiruse tõttu olukorda, kus õnnetus jäi napilt olemata,“ ütles Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich.

Kiiruseületamise peamiste põhjustena nimetasid juhid teiste liiklejate kiirusega kaasaminekut (67%), möödasõidu vajadust (64%), kogemata kiiruse ületamist (48%) ja soodsaid sõidutingimusi (45%). Võrreldes eelmise aastaga nimetati sagedamini teiste liiklejate kiiruse mõju ja möödasõidu vajadust.

Joobes juhtimine püsib probleemina

Viimase 12 kuu jooksul juhtis alkoholi või narkootilise aine mõju all sõidukit 2,9% sõidukijuhtidest ehk ligikaudu 21 600 inimest. Neist enam kui pooled ehk 1,7% kõigist juhtidest tegid seda rohkem kui korra. Joobes juhtide osakaal on veidi väiksem kui aastatel 2023 ja 2024, kuid suurem kui möödunud aastal.

Küsitluses osalenute hinnangul sattus 16% joobes juhtidest viimase 12 kuu jooksul liiklusohtlikku olukorda või liiklusõnnetusse.

Joobes juhiga samas sõidukis viibinud täisealiste elanike osakaal on mõnevõrra kasvanud, ulatudes 4,1%-ni. Neist ligi kolmveerand on viibinud joobes juhiga sõidukis rohkem kui korra.

Joobes inimest takistas või püüdis rooli istumast takistada 38% elanikkonnast: 28% tuttavat ja 10% võõrast inimest. Valmisolek joobes juhti takistada on kasvanud, kuid tegelikult takistanute osakaal vähenenud.

Pooled juhid on viimase aasta jooksul väsinuna sõitnud

Viimase 12 kuu jooksul juhtis väsinuna sõidukit 50% juhtidest ehk ligikaudu 375 500 inimest. Peamise põhjusena nimetas 59% väsinuna juhtinutest pika sõidu jooksul tekkinud väsimust. Väsinuna sõidavad sagedamini juhid, kes teevad töösõite.

„Väsinuna rooli istumist ei taju juhid riskina samamoodi nagu joobes juhtimist, kuigi mõju tähelepanule ja reageerimiskiirusele on sarnane. Praegu on iga teine juht viimase aasta jooksul väsinuna sõitnud ja nende osakaal kasvab,“ sõnas Maria Pashkevich.

Reguleerimata ülekäiguraja ees jalakäijale tee andmiseks peatuvate juhtide osakaal ei ole aastatega oluliselt muutunud. Kui inimene ootab kõnniteel reguleerimata ülekäiguraja juures võimalust sõiduteed ületada, peatub küsitluses osalenud juhtide hinnangul kindlasti 81% ja pigem 17% juhtidest.

Uuringu „Sõiduki juhtimine (sõidukiirus, joobes ja väsimusseisundis juhtimine)“ viis Transpordiameti tellimusel 2026. aasta augustis läbi Turu-uuringute AS. Kombineeritud veebi- ja telefoniküsitluses osales 1010 Eesti täisealist elanikku.