Volkswageni kärpekava ajab Wolfsburgi töötajad marru

Kui Oliver Blume tol augustihommikul Wolfsburgi jõudis, võttis teda vastu möirgamine, mis meenutas pigem süüdistust kui tervitust. Volkswageni peakontorisse oli kogunenud üle 10 000 töötaja ning meeleolu oli üheselt selge: viha, hirm ja soovimatus leppida tulevikuga, mis tähendab ettevõtte Saksamaa töötajatele väiksemat ja karmimalt kärbitud tööjõudu.

Wolfsburgi keemispunkt

Blume ja Volkswageni kaubamärgi juht Thomas Schäfer saabusid tutvustama restruktureerimiskava, mis seab küsimärgi alla kuni 100 000 töökohta. Ligikaudu pooled kärbetest on juba vormistatud umbes 37 000 allkirjastatud kokkuleppega. Kava näeb ette esimese 50 000 ametikoha kaotamist Saksamaal CARIADis, Volkswagenis, Audis ja Porsches aastaks 2030. Need arvud on karmid, selged ja neid ei ole võimalik ilustada.

Miks nii ulatuslikud kärped? Juhtkonna põhjendus tugineb karmile majandusloogikale. Volkswageni sõnul on ettevõtte üldkulud Saksamaal umbes 30 protsenti kõrgemad kui võrreldavatel konkurentidel, samal ajal kui praegune ligikaudu 3,8-protsendine ärikasumi marginaal ei ole jätkusuutlik. Uued Hiina konkurendid suruvad peale, Saksamaa tehastel on märkimisväärne üleliigne tootmisvõimsus ning USA tolliriskid lähevad ettevõttele maksma miljardeid eurosid. Juhatuse eesmärk on saavutada 2030. aastaks 8–10-protsendiline müügitulu ärikasumi marginaal ning samaks aastaks üle 6 miljardi euro aastaseid netosääste.

Need näitajad võivad arvutustabelis põhjendatud tunduda, kuid koosteliini töötajaid need ei rahusta, sest nende hinnangul tuleb kärbete eest maksta nende elatusallikaga. Saksamaa töötajate esindaja Daniela Cavallo ütles juhtkonnale otse, et Saksamaa tehased on Volkswageni identiteedi ja äritegevuse keskmes ning usaldus juhatuse vastu on saanud kannatada. Suhteid ei katkestanud ta siiski täielikult, mis viitab sellele, et läbirääkimised pole kaugeltki lõppenud.

Saksamaa tehaste tähelepanu keskmesse sattumisel on praktiline põhjus: üleliigne tootmisvõimsus. Mõne tootmisüksuse olukord on juba kriitiline. Osnabrückis peaks tootmine lõppema 2027. aastal ning veel kolme tehase tootmisväljavaated pärast 2030. aastat on ebaselged. Juhtkond uurib tehase sulgemisele alternatiive, sealhulgas partnerlust kaitsetööstusega ning Hiina turule mõeldud mudelite tootmise suunamist Euroopasse ja Ühendkuningriiki, kuid kindlat lahendust pole seni leitud.

Blume rõhutas, et tehaste sulgemine on viimane abinõu ning suuri otsuseid ei saa langetada ühepoolselt. Volkswageni juhtimisstruktuur annab töötajate esindajatele ja Alam-Saksi liidumaale strateegiliste otsuste üle märkimisväärse mõjuvõimu, muutes iga restruktureerimise nii poliitiliseks ja tööstuslikuks läbirääkimiseks kui ka ettevõtte sisemiseks protsessiks.

Paljude töötajate jaoks ei seisne probleem üksnes numbrites. Rahulolematus on sügavam: ette heidetakse halvasti ellu viidud elektriautomudeleid, CARIADi tarkvaraüksuse puudujääke ning ebamugavalt suurt konkurentsivõime lõhet Hiina autotootjatega võrreldes. Need etteheited toidavad avalikku pahameelt, mis tervitas tegevjuhti Wolfsburgi tehase ees, ning muudavad üksmeele saavutamise veel keerulisemaks. Kas juhtkond suudab veenda töötajaid, et tänased ohverdused tagavad ettevõtte tuleviku? See on keskne küsimus.

Edasine sõltub läbirääkimistest. Juhtkond soovib leida tee, mis säilitaks Volkswageni tööstusliku kohaloleku Saksamaal, vähendades samal ajal kulusid piisavalt, et üleilmselt konkurentsis püsida. Töötajate esindajad nõuavad tagatisi: vähem sulgemisi, paremaid ümberpaigutamise võimalusi ja selget plaani kvalifitseeritud töökohtade säilitamiseks. Läbirääkimiste jätkudes on Alam-Saksi poliitikutel määrav sõnaõigus.

Ettevõtte eesmärgid on selged ja ambitsioonikad: kõrgem müügitulu ärikasumi marginaal ning märkimisväärne kulude kokkuhoid aastaks 2030. Inimlik tegelikkus on aga keeruline: tehasepalgad, tootmisüksuste ümber kujunenud kogukonnad ja töötajad, kes on valmis seisma vastu muutustele, mida peetakse välditavaks. Wolfsburgi vastasseis ei puuduta üksnes bilansse ja tulemusnäitajaid. Küsimus on selles, kas Volkswagen suudab ajakohastuda võõrandamata inimesi, kes ettevõtte üles ehitasid.

Blume'i tulevik tegevjuhina võib sõltuda sellest, kuidas olukord laheneb. Kui ta suudab saavutada kompromisse, mis rahuldavad töötajate mõjukaid esindajaid ja toovad samal ajal kaasa sisulise kulude vähenemise, jääb ta ametisse. Kui mitte, võivad Wolfsburgis kõlanud hüüded tähistada palju suurema võitluse algust ettevõtte hinge pärast.