Transpordiamet uurib plasti kasutamist asfaldis plaan

Artikkel

Transpordiamet uurib plasti kasutamist asfaldis plaan

Transpordiamet alustab uuringut, et hinnata plastijäätmete ümbertöötlemisel saadud materjali kasutamist asfaldis. Eesmärk on vähendada bituumenikulu, suurendada ringlussevõttu ja testida lahenduse sobivust Eesti kliimas.

Lugemisaeg: 2 Minutit
Jälgi Google'is

Transpordiamet võtab ette uuringu, et välja selgitada, kas plastijäätmete ümbertöötlemisel tekkinud materjal sobib asfaldisegude koostises bituumenisideaine osaliseks asenduseks või omaduste parandajaks. Eesmärk on vähendada bituumenikasutust, leida rakendust jääkmaterjalidele ning teenida võimalikke rahalisi ja keskkonnaalaseid sääste.

Nišš ja potentsiaalne kokkuhoid

Eestis toodetakse aastas ligikaudu 1–1,3 miljonit tonni asfaldisegusid, mille valmistamiseks kulub kuni 65 000 tonni bituumenit. Transpordiameti arvutuste järgi võiks juba viie protsendi ulatuses bituumeni asendamine plastijäätmete kõrvalsaadusega tuua aastas umbes 1,5 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Lisaks pakub see võimalust ära kasutada ringlussevõetud materjale ja vähendada teedeehituse süsinikujalajälge.

Uuringu etapid

Jääkide kaardistamine ja laborikatsetused

Uurimistöö algab Eestis tekkivate plastijäätmete ümbertöötlemise jääkproduktide kaardistamisega ning sellest järgnevate laborikatsetustega, et hinnata materjalide koostist ja asfaldi kvaliteeti mõjutavaid parameetreid.

Tootmis- ja katselõigud

Kui laborikatsetused on paljulubavad, jätkatakse tootmiskatsetustega ja lõpuks rajatakse katselõigud avalikele teedele, kus materjali sobivust jälgitakse mitme aasta vältel.

Kliimatingimused ja tehnilised väljakutsed

Mart Arusoo, Transpordiameti arendamise osakonna ehituse üksuse juhataja, märkis ERR-ile, et sarnaseid lahendusi on katsetatud erinevates riikides, kuid laialdaselt neid veel ei kasutata. "Seni ei ole aga need lahendused laialdast kasutamist leidnud, kuna nende rakendamisega kaasneb veel mitmeid tehnilisi ja majanduslikke küsimusi," ütles Arusoo. Eesti eripärad, nagu asfaltkatte pinnatemperatuuri kõikumine +60 kuni -30 °C, sagedased külmumised, sulamised, niisked olud ja libedustõrjes kasutatavad kloriidid, tuleb uuringutes eriliselt arvesse võtta.

Ajakava ja edasised sammud

Transpordiamet loodab, et kui väljapakutud lahendused osutuvad sobivaks, võib nende laiem kasutuselevõtt toimuda 2029–2030 aastatel. Amet soovib saada esimese avaliku objekti valmis 2028. aasta lõpuks ning seda monitooritakse eraldi neli kuni viis aastat, kuigi sobivuse korral võib materjali hakata järk-järgult kasutama ka varem. Laiem levik sõltub lisaks uuringutulemustest ka ettevõtete valmisolekust toota ja turustada sobivat materjali. Esimese sammuna otsib Transpordiamet hankele eelneva turu-uuringu läbiviijat.

Jäta kommentaar

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene.