Aherainevedu hoiab Kopli jaama logistilisena veel aastateks

Tallinna Kopli kaubajaam jääb veel aastateks oluliseks logistikakeskuseks, kuna Ida-Virumaalt liiguvad aheraineveod Rail Balticu ehituse tarbeks läbi Kopli edasi Pärnumaale. Kuigi linn soovib perspektiivis kaubajaama linnaosast eemaldada ja ala avada, tagavad praegused mahud ja peatunud ringraudtee planeering selle töö jätkumise.

Aherainevedude roll ja transpordikoridor

Eesti Raudtee kaudu hakkasid Ida-Virumaalt tulevad aheraineveod Kopli kaubajaama läbima kolm korda nädalas. Materjal liigub sealt edasi Edelaraudtee taristule ja suundub Pärnumaale Rail Balticu ehituse tarvis. Enefit teatas, et plaanib kahe aasta jooksul tarnida ehitusele umbes 800 000 tonni aherainest killustikku; vedude logistika korraldamine Ida-Virumaalt Koplisse jääb Enefit Industry kanda, Operail viib materjali edasiliikumiseks Pärnumaale.

Praegu võib ühe kaubarongi koorem ulatuda kuni 1 800 tonnini, mis muudab selle tüüpi kauba raudteetranspordi jaoks sobivaks. Samuti on aherainel raudteel kasutuse tasu osas konkurentsieelis – see kuulub madalaimate tariifidega kaubaartiklite hulka.

Milline mõju on vedudel Eesti Raudtee kogumahtudele?

Eesti Raudtee kommertsjuhi Arthur Raichmanni sõnul ei too need aherainevedud siiski muutust üldisele kaubaveo pildile. Hea lähtepunkti korral jääb kaubavedu Eesti Raudtee taristul tänavu ligikaudu samale tasemele nagu eelmisel aastal (2,87 miljonit tonni). Üldiselt on kaubaveo maht siiski madal ning Kopli jaam jääb kuni täituvuseni alakoormatud.

Raichmann lisas, et öösel toimuvad kaubarongid Lääne-Harju suunal päästavad päeva reisirongiliikluse koormusest: tavapäraselt sõidab iga öö üks rong Paldiskisse ja tagasi, ning nende seas on kolm korda nädalas liikuvad aherainekogused, mis lähevad edasi Edelaraudteele.

Kaubajaama suurus ja tulevikuplaanid

Eesti Raudtee andmetel hõlmab Kopli kaubajaam umbes 160 000 ruutmeetrit. Raichmann ütleb, et jaama territooriumil on ruumi nii logistikaoptimeerimiseks kui ka tulevasteks arendusteks: osa jaamateid on plaanis korrastada ja mõningaid alasid vähendada seal, kus vara on üledimensioneeritud. Muudatused võivad hõlmata ka Kopli poolsaare suunalise skeemi ümberseadistamist, kuid ettevõte ei planeeri kaubajaama initsiatiivselt sulgeda.

Linnaplaneeringud ja avalik ruum

Tallinna abilinnapea Tiit Terik rõhutab, et linn soovib pikas perspektiivis Kopli kaubajaama linnast eemaldada või ümber kujundada. Tema sõnul on ala seni olnud suletud ja jaganud Kalamaja ning Pelgulinna, samas kui asukoht kesklinna vahetus läheduses annab sellele märkimisväärse potentsiaali linnaruumi avamiseks, rohealade või uue hoonestuse loomiseks. Terik mainis ka putukaväila (nn putukaväila) pikendamise võimalust, mis toetaks roheluse sidumist linnakeskkonnaga.

Reisijatevedu Kopli poolsaarele – võimalik, kuid keerukas

Paralleelselt kaubarongidega liigub edasi idee laiendada reisijateveo teenuseid Kopli poolsaarele. Elron kavatseb sügisel korraldada proovisõidu, et hinnata teenuse toimimist. Raichmann rõhutab, et tulevikus tuleb hoolikalt kaaluda, kuidas reisijatevedu üheliinilisel rööpapaaril pikaajaliselt efektiivselt korraldada: praegu ei saa samal lõigul samaaegselt liikuda kahte rongi — üks peab enne järgmise liikumist ringi tegema.

Kopli jaam võib siiski kujuneda väravaks nii Kopli kui Paljassaare poolsaarele, kuid selleks tuleb arvestada piiranguid ja planeerida kooskõlastatult kõigi osapooltega.

Edasised otsused ja sõltuvus ringraudteest

Terik toob välja, et Põhja-Tallinnas on mitmeid kehtivaid või töös olevaid detailplaneeringuid, mis toovad piirkonda elanikke juurde ning muudavad ühistranspordi vajadusi. Samas ei sõltu tulevikuotsused vaid linna ja Eesti Raudtee soovidest: taristu, maaomanike ja riiklike planeeringute kooskõla on tingimus teostuseks. Ühtlasi on Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu edenemine poliitvaidluste tõttu peatunud — senikaua jääb Kopli kaubajaam oluliseks Paldiski sadamaga ühenduse ja Rail Balticu ehituse tarnekoridorina.