Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu teatas, et Rail Balticu elluviimise hilinemine Lätis ei too Eestile sanktsioone ega varalist vastutust teiste riikide viivituste eest. Salmu vastas riigikogu liikme küsimustele, selgitades, et ministeeriumile ei ole teada ükski juhtum, kus ühe liikmesriigi süülise tegevuse või tegevusetuse pärast kannaks vastutust mõni teine liikmesriik.

Läti aeglasem tempo ja valitsuse ülevaatuse lubadus

Asekantsler tunnistas, et Läti on Rail Balticu elluviimisel seni liikunud aeglasemalt kui Eesti ja Leedu. Samuti rõhutas ta, et Läti uus valitsus on lubanud üle vaadata projekti ajakava ja rahastuse seisu. Eesti lähtub edasistes otsustes Läti ametlikust infost, kui see avalikuks saab.

Eesti pühendumine 2030. aasta eesmärgile

Salmu kinnitas, et Eesti ei ole loobunud eesmärgist avada Rail Balticu Eesti lõik 2030. aastaks. Eesti poolelt eraldatud vahendid ja planeeritud ehitustegevus peaksid tagama tööde õigeaegse edenemise: käesoleval aastal on projekti jaoks ette nähtud 435 miljonit eurot ja järgmisel aastal 495 miljonit eurot. Valitsus pole seadnud ministeeriumile uut ajakava väljatöötamise ülesannet ega muutnud eesmärki.

Ühise projekti sõltuvus osapooltest

Rail Baltic on kolme Balti riigi ja Poola ühine infrastruktuuriprojekt ning selle õnnestumine sõltub iga riigi panusest. Salmu sõnul on koostöö ja selge infoedastus osapoolte vahel edasise edenemise jaoks hädavajalikud.