Tallinn lõpetab Endla tunnelite ehituse – raudtee vaidlus

Tallinna linn katkestas lepingu Endla tänava kahe jalakäija- ja rattatunneli ehituseks töövõtjaga INF Infra OÜ. Linna sõnul ei ole töövõtja täitnud lepingulisi kohustusi ning ei suutnud tagada tööde valmimist kokkulepitud tingimustel ja ajagraafikul.

Miks leping lõpetati?

Abilinnapea Kristjan Järvan märkis linna otsuse taustaks mitmeid probleeme, sealhulgas asjaolu, et raudteeoperaator Elron ei andnud nõusolekut rongiliikluse sulgemiseks ehituse ajaks. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Elari Udam rõhutas, et töövõtja ei esitanud nõutud ajakohast töögraafikut ega tegevuskava mahajäämuse likvideerimiseks ning teatas, et ei ole valmis rajama tunneleid kokkulepitud hinnaga. INF Infra poolt viidatud võimalik lõpetamise ajaks 2028. aastal ei olnud kooskõlas lepingu tingimustega, seetõttu otsustas amet lepingu lõpetada töövõtja oluliste lepingurikkumiste tõttu.

Projekti ulatus ja seni tehtud tööd

Endla tänava projekt pidi hõlmama kahte tunnelit Tehnika tänava piirkonnast Kristiine keskuse suunas, võimaldades jalakäijatel ja jalgratturitel raudteetammi alt turvaliselt läbida. Lisaks tunnelitele oli kavandatud ümbruskonna sõidu- ja kõnniteede uuendused ning ligi 200 meetri pikkune uus kanalisatsioonitrass koostöös Tallinna Veega. Tööde kogumaksumuseks on ette nähtud 4,2 miljonit eurot (ilma käibemaksuta) ja projektit rahastavad Tallinna linn ning Tallinna Vesi.

Ehitustööd algasid 22. oktoobril, mil asuti rajama Tallinna Vee kanalisatsioonitorustikku. Selleks hetkeks on valmis kõik projektiga seotud torustikud ning tehtud tööde kogumaksumus on veidi üle kahe miljoni euro (koos käibemaksuga).

Vaidlus tehnoloogia ja raudteeliikluse üle

Peamine lõhe linna ja töövõtja vahel tekkis paigaldustehnoloogia ja raudtee sulgemise vajaduse tõlgendamisel. INF Infra juhatuse esimees Robert Sinikas sõnas, et ettevõte on korduvalt selgitanud tellijale — ilma rongiliiklust sulgemata ei ole kavandatud tunneleid võimalik ohutult paigaldada. Sinikase väitel sisaldas tellija põhiprojekt puudusi ning ei vastanud kehtestatud ohutusnõuetele, mistõttu oli vaja leida uus tehniline lahendus.

INF Infra väidab, et tellija põhiprojekti järgi pidi tunnelite läbisurumine toimuma ilma ajutiste raudteesildadeta. Sõltumatute ekspertide hinnangul aga on raudtee toestamine ajutiste sildadega vajalik, et vältida ehitusperioodil tekkivaid vertikaalseid ja horisontaalseid deformatsioone, mis ohustaksid rongiliikluse stabiilsust ja turvalisust.

Raudtee sulgemisakende küsimus

Hanke dokumentatsioon lubas raudtee sulgemiseks ehitustööde ajaks aknaid reede kella 17-st kuni esmaspäeva kella 7-ni. INF Infra järgi tähendas see võimalust rajada tunnelid avatud meetodil lahtises kaevikus, kasutades lühikesi, planeeritud katkestusi rongiliikluses. Pärast lepingu allkirjastamist alustati Elroniga läbirääkimisi vajalike raudteeakende leidmiseks ning ettevõte kinnitas kaheks pikaks raudteeaknaks 2026. aasta suveks. Kuus kuud hiljem muutis Elron ootamatult positsiooni ning keeldus igasugusest rongiliikluse peatamisest ehituse ajal.

Osapoolte seisukohad ja edasiste sammude ettevalmistus

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet valmistab nüüd ette edasisi samme, et projekt saaks võimalikult kiiresti jätkuda ja kaua oodatud ühendus Kristiine ja kesklinna vahel valmiks. Amet ei täpsustanud kohe, millisel viisil tööd jätkatakse — kas läbi uue hangete protsessi, täiendava projekteerimise või koostöö muutmisega raudteeoperaatoritega.

INF Infra rõhutas, et ilma Eesti Raudtee ja Elroni kooskõlastuseta ei ole lepingu täitmine tehniliselt võimalik. Ettevõte on toonud välja, et olemasoleva põhiprojekti järgi ei saa töid ohutult teostada ja et projekti elluviimiseks tuleb leida uus tehniline lahendus või kokkulepe raudtee sulgemise ajaks.

Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis tõi välja, et linni soovitud ehitustehnoloogia erineb ehitusloal kinnitatud lahendusest. Linna kavatsus kasutada avatud meetodit tähendanuks rongiliikluse ajutist peatamist, mis ei olnud Elroni sõnul eelnevalt kooskõlastatud. Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš märkis samuti, et algsel kokkuleppel pidi tunneleid olema võimalik ehitada nii, et rongiliiklust ei katkestataks, kuid projektist kõrvalekaldumine tekitas vaidluse pärast hanke lõppemist.

Mida see tähendab liikuvusele?

Endla tunnelite eesmärk oli muuta Kristiine ja kesklinna vahel liikumine mugavamaks ning luua ühendus, mis koondab tulevikus erinevaid transpordiliike: rongid, bussid, trollid ja trammid. Lepingu lõpetamine peatab hetkel projekti edenemise ja tähendab edasist selgitustööd linna, töövõtja ning raudteeoperaatorite vahel, enne kui ehitustööd saavad jätkuda vastavalt algsele ajakavale.

Algse plaani järgi pidanuks tunnelite ehitustööd lõppema 2027. aasta jaanuaris. Nüüd jääb ebaselgeks, millal ja kuidas projekt lõplikult valmib ning kas vajalikud raudteeaknad ja tehnilised lahendused leitakse lähiajal.