Riik ei sulge Koidula raudtee piirijaama — kulud ja tulevik

Koidula raudteepiirijaam on pärast kaubavahetuse peatumist muutunud pealtvaatajale tühjaks ning seal liigub praegu vaid reisirongiliiklus. Vaatamata sellele, et jaama hoidmine maksab kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot aastas riigi eelarvele, ei kavatse valitsus jaama täielikult sulgeda.

Suured investeeringud ja napp toimivus

2011. aastal avatud jaam oli Lõuna-Eesti suur ehitusprojekt, mille maksumuseks kujunes ligikaudu 70 miljonit eurot. Projekteerimise ja rajamise käigus hõlmas Koidula territoorium umbes 100 hektarit ning sinna paigaldati üle 25 kilomeetri rööpaid. Suuremahulisest infrastruktuurist hoolimata ei kujunenud jaamast kunagi stabiilset kaubavahetuse keskust: juba 2017. aasta seisuga töötas jaam miinimumvõimsusel ja kannatas kahjumis.

Kaubelõks ja sõja mõju

Kaubavahetuse olukord halvenes veelgi pärast Ukraina sõja algust — liiklus vähenes järk-järgult. Kui paar aastat tagasi läbis jaama aastas ligi 500 rongi, järgmiseks aastaks vähenes see arv peaaegu poole võrra. Praeguseks on rahvusvaheline kaubavahetus Koidulas sisuliselt peatunud, samas püsikulud on alles.

Kes kannab kulud ja millised on numbrid?

Eesti Raudtee rendib Riigi Kinnisvaralt jaamahooneid ning ettevõtte otsene kulu Koidula eest on umbes 236 000 eurot aastas. Eesti Raudtee juhatuse esimees Merle Kurvits tõi välja, et tehnohooldepunkt pandi viis aastat tagasi konserveerimisele ning sellest ei teki praegu aktiivseid kulusid. Samuti rõhutas ta piiripunkti rolli ja vajadust raudtee infrastruktuuri säilitada.

Maksu- ja Tolliametile kuuluv tolli- ja veterinaarkontrolli hoone ning teiste riigiasutuste tegevus koormavad aga riigieelarvet olulisemalt. MTA haldusosakonna juhi Tauno Krulli sõnul on Koidula-valdkonna riigiasutuste kulud praegu ligikaudu 1,5 miljonit eurot aastas. Sellest umbes 1 miljon on seotud ehituskulude kapitalimaksega, mis kestab kuni 2027. aastani, ning ligi 0,5 miljonit moodustavad hoonete jooksuvad ülalpidamiskulud (heakord, remondid, tehniline hooldus, energia ja kütus).

Lisaks tasub arvestada raudteeröntgeni hooldustasu, mis on ligikaudu 120 000 eurot aastas.

Teenused ja personal — kas töökohad kaovad?

MTA on leidnud võimalusi hankelepingu ajutiseks peatamiseks, kuna teenus ei ole vajalik, kui rongid ei liigu. Kaubavahetuse peatumine ei too suuri koondamisi: ametnikud ja kontrollipersonal reageerivad hetkevajadusele või täidavad operatiivseid ülesandeid vastavalt vajadusele.

Vaated tulevikule ja rongiliikluse roll

Taristuminister Kuldar Leis rõhutas, et jaama täielikku sulgemist ei planeerita. Ta tõi välja võimaliku stsenariumi, kus Tallinna–Tartu lõigu elektrifitseerimine vabastab Stadleri rongiparki, mida saaks suunata tihedamalt ka Koidula ning Valga suunas või Tallinn–Viljandi liinile. Selline areng võiks reisirongiliikluse tihedust hoopis suurendada ja tugevdada Koidula piirkonna rolli reisijatevedu tagamisel.

Kokkuvõtvalt jääb Koidula praegu küll kaubandusest tühjaks, kuid riik hoiab jaama avatuna piiripunkti, infrastruktuuri ja tulevase reisirongiliikluse võimalusi silmas pidades.

Seotud postitus

Loe rohkem

Bolt: platvormitöö eelnõu ei muuda palju autoruumi Eestis

Majandusministeerium saatis kooskõlastusringile platvormitöö eelnõu, mille eesmärk on selgitada ja parandada kullerite ja äpitaksojuhtide töösuhteid. Bolt...