Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning siseministeeriumi andmetel on viimastel aastatel Eestis ja piiril leitud võltsitud juhilubade juhtumite arv vähenenud. Siseminister Igor Taro (Eesti 200) edastas need numbrid vastuseks Priit Sibula (Isamaa) päringule võltsitud dokumentide kohta.
Põhistatistika ja leidude jaotus
1. jaanuarist 2022 kuni 16. juunini 2026 avastas PPA kokku 1 118 võltsitud dokumenti, millest 528 olid juhiload. Nendest 347 tuvastati Eestis ja 181 piiril. Võltsitud juhilubasid paljastatakse enim liiklusjärelevalve käigus, transpordiameti teenindustes dokumendimenetluste ajal ning piirikontrolli toimingute käigus.
Rikkumiste geograafia ja põhjused
Rikkujate seas on sageli Ukraina, Moldova, Venemaa, Gruusia, India ja Kesk-Aasia riikide kodanikke. Ministeeriumi hinnangul varieeruvad motiivid: mõnel juhul takistused juhiloa ametlikul vahetamisel, teistel soov varjata välisriigis kehtestatud juhtimisõiguse äravõtmist.
Aastane trend
Võltsitud dokumentide avastamise haripunkt oli 2023. aastal. Aastate lõikes jaguneb see nii: 2022 – 93 juhtumit, 2023 – 388, 2024 – 310, 2025 – 255 ning 2026. aasta esimesel poolel 72 juhtumit. Siseministeerium ja PPA hindavad olukorda stabiilseks ega näe kasvutrendi märke.
Muud võltsitud dokumendid ja õiguslikud tagajärjed
PPA tuvastab lisaks juhilubadele ka võltsitud sõidukite registreerimisdokumente, passe ja reisidokumente, viisasid ja elamislube, piiriületuse templeid ning erinevaid tõendeid ja lubasid. Võltsitud juhiloa kasutamine on karistatav – see on karistusseadustiku järgi kuritegu, mille eest võib määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Juhtumi avastamisel algatatakse kriminaalmenetlus ning võltsitud dokument konfiskeeritakse.
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.