Tapa–Tartu elektrifitseerimine venib — tööd kestavad aasta

Praegu on Tapa–Tartu raudteel elektrifitseerimise tööd ajagraafikust maas, kuid töövõtjad pingutavad, et vajalikud tööd saaksid sel aastal lõpetatud. Eesti Raudtee taristudirektor Kaido Aettik ütles, et kui töövõtja peab lubadust ja lõpetab tänavu, on võimalik sõitmine alustada järgmise aasta alguses.

Projekt ja etapiviisiline ülesehitus

Elektrifitseerimine on mitmeastmeline projekt ja üks viimaste aastakümnete tähtsamaid raudteetaristu soodustusi Eesti põhivõrgus. Esimene etapp on praktiliselt lõppenud: kontaktvõrgu postid ja sellega seotud taristu on püsti. Järgmine, käimasolev etapp nõuab vanade releepõhiste turvasüsteemide väljavahetamist kaasaegsete lahenduste vastu.

Turvasüsteemi vahetus

Aettik rõhutas, et vana releepõhine süsteem polnud üles ehitatud nii, et seda oleks saanud lihtsalt elektrifitseerimise tingimustes kasutada. Seetõttu peab praegune teine etapp keskenduma uuele turvasüsteemile, mis võimaldab ohutut elektrirongiliiklust.

Rongid ja lubatud kiirused

Eesti liiklusoperaatori Elroni sõnul on uued Škoda elektrirongid Tapal valmisolekus ja ootavad, kuni Tapa–Tartu taristutööd lõpevad. Pärast rekonstrueerimist ja elektrifitseerimist võivad need rongid liinil sõita kuni 160 km/h, kuid Aettik täpsustas, et selle kiiruse kasutuselevõtt eeldab kõigi dokumentatsioonide ja kooskõlastuste saamist.

Esialgne käivitamine

Alguses on realistlikuks sõidukiiruseks 140 km/h ning alles hiljem, pärast dokumentide ja proovide kinnitamist, lubatakse 160 km/h.

Tartu–Valga lõik ja edasine ajakava

Et Škoda rongid saaksid Tartust edasi Valka sõita, tuleb elektrifitseerida ka Tartu–Valga lõik. Aettik nimetas seda etapiks number kaks ja rõhutas, et selle järjekord sõltub suuresti rahastusest. Seni jätkavad Tartu–Valga ja Tartu–Riia liine diiselrongid.

Tartu–Valga lõigul toimub praegu raudtee õgvendustöid ehk kõverate sirgestamist, mis võiks võimaldada tulevikus suuremaid kiirusi. Aettiku sõnul jätkub turvasüsteemide väljavahetamine etappidena: esmalt Tapa–Tartu, seejärel Tapa–Narva ja lõpuks Tartu–Valga, mis tähendab, et kiiruse tõstmine Tartu–Valga lõigul jääb pigem 2029.–2030. aastatesse.

Kokkuvõttes on tööd küll veninud, kuid praktilised sammud elektrirongiliikluse suunas on juba tehtud ning operatiivsed ja ohutusnõuded määravad edasise tempokuse.

Seotud postitus

Loe rohkem

Eesti testib rongide peatumist drooniohu korral — mõju

Eesti Raudtee ja Elron korraldasid riikliku häiretesti raames reaalse aja operatsiooniharjutuse, mille eesmärk oli proovida rongiliikluse...