3 Minutit
Transpordiameti veonduse järelevalve korraldas hiljuti laiaulatuslikud kontrollid juhuvedude ja õpilaste ekskursioone teenindavate busside üle. Kontrolliti 333 bussi — ligi kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal perioodil — ning leiti mitmeid korduvaid puudujääke: puuduvad lasterühma märgid, töölepingute puudumine, juhtide eesti keele oskuse puudumine ja turvavöö nõuete rikkumised. Eesti vedajatest kuulus kontrollitud bussidest 230 ja 153 neist olid täielikult korras.
Miks see oluline on Eesti liikluskeskkonnas?
Lastevedu on Eestis eraldi reguleeritud, sest peatunud bussidest ja gruppidest moodustuvad liiklusohtlikud situatsioonid mõjutavad nii maanteede liiklusvooge kui ka kohalikke liikluspõhimõtteid. Tallinna ringkonnakohus on kinnitanud tõlgenduse, et lasterühma märki tuleb kasutada kõigil vedudel, mille eesmärk on laste transport. Seega ei piisa märgi kasutamisest vaid esimeses kooliastmes, nagu mõned juhid ekslikult usuvad.
Peamised leitud rikkumised
- Lasterühma tunnuse või tähistuse puudumine või nõuetele mittevastavus – 30 juhtumit
- Töölepingu või selle väljavõtte puudumine kohapeal – 21 juhtumit
- Vedaja nime või kaubamärgi puudumine bussil – 12 juhtumit
- Juht ei suutnud kontrollil suhelda eesti keeles – 8 juhtumit
- Turvavööde kasutamise nõuete rikkumine – 4 juhtumit
- Kehtiv pädevustunnistus puudu – 1 juhtum
- Tegevusloa tõestatud koopia puudu – 1 juhtum
Välisriikide vedajatest (103 bussi) oli korras 96 sõidukit; mõnedel alustati väärteomenetlus.
Karme tagajärgi ära oodata ei tohi
Transpordiameti järelevalve osakonna juht rõhutas, et märgistus ja ohutuled on miinimum, mida saab iga bussijuht laste turvalisuse parandamiseks teha. Viimaste aastate seadusandlikud muudatused, näiteks helkuriga suurem lasterühma märk ja ohutulede kasutamise nõue, tulid alles pärast traagilisi õnnetusi. Varasemalt kasutusel olnud väiksemad märgid ei olnud kiirustel nagu 70 km/h piisavalt nähtavad.
Amet ootab rohkem õigusi ja selgust regulatsioonides
Kuigi töölepingute kohapealse esitamise puudumine on langustrendis, nõuab Transpordiamet täiendavat seadusandlust, mis võimaldaks järelevalvel kontrollida juhi töösuhet töötajate registrist. Praegu on see kontroll ebaefektiivne ja keeruline.
Mõju Eesti auto- ja bussiturule
Koolibusside ja minibusside varustuse nõuded mõjutavad otseselt ka Eesti automarketi segmente. Populaarsed vedukid ja minibussid, nagu Mercedes‑Benz Sprinter, Ford Transit, Volkswagen Crafter ja Iveco Daily, on Eestis sageli kasutusel kooli- ja ekskursiooniveoks, kuna neid on hõlpsasti teisaldatavaks ja turvaliseks kohandada. Kasutatud minibusside hinnad on Eestis viimastel aastatel kasvanud, sest nõuded ja varustustasemed on tõusnud ning uusvarustuse hinnad Euroopas on samuti tõusutrendis.
Sõiduki spetsifikatsioonid ja ohutusvarustus
Tavalised õpilasvedudele mõeldud seadistused hõlmavad kuni 9‑kohalisi sõiduautosid ja 9+ istekohtadega minibusse, ISOFIX‑kinnitusi lasteistmete jaoks, ABS ja ESP süsteeme, lisatuge turvavööde kontrollile, helkurite ja suuremate peegeldavate lasterühma märkide paigaldust ning eralduspiire või käetoed istmete vahel. Neid lahendusi pakuvad Eestis mitmed töökoja‑ ja karroseriatehased, kuid lisatakse ka kasutatud autode turul – ostjatel tuleb arvestada lisakuludega ümberehituseks ja nõuetega vastavuse tagamiseks.
Turupositsioneerimine ja võrdlus Euroopaga
Eestis kehtivad nõuded on kooskõlas ELi ohutusstandarditega, kuid järelevalve tõhusus ja dokumentatsiooni kontroll võivad riigiti erineda. Euroopa suuremates turgudes on supervisioon ja sanktsioonid sageli rangemad, mistõttu paljud vedajad järgivad juba turule sisenedes kõrgemaid standardeid. See toob kaasa ka parema varustustaseme ja kõrgema päriseväärtusega sõidukid Eesti turule.
Soovitused vedajatele ja koolidele
- Tagada lasterühma märgi ja ohutulede olemasolu ning nõuetele vastavus igal sõidukil;
- pidada kõigi bussijuhtidega töölepinguid ja hoida info kättesaadavana kontrollide jaoks;
- panustada juhi keeleõppesse ja täiendkoolitusse, et lihtsustada suhtlust järelevalve ja juhtide vahel;
- investeerida põhivarustusse: turvavööd, ISOFIX, ESP/ABS ning nähtavad peegeldavad märgised.
Kokkuvõttes on kontrollid tuvastanud, et kuigi olukord paraneb, vajab Eesti lastevedu jätkuvalt tähelepanu nii seadusandjate kui vedajate poolt. Turupõhised investeeringud sõidukite varustusse aitavad pikemas perspektiivis vähendada õnnetusi ja sobitada Eesti praktikat Euroopa ohutusstandarditega.
Allikas: delfi
.webp)
Jäta kommentaar