6 Minutit
Eesti kasvavat riigivõlga ja majanduse pidurdumist arutleti hiljuti Delta konverentsil. Majandusekspertide hinnangul võib üks jätkusuutlik teerajaja olla teadusmahuka ettevõtluse, sealhulgas autotööstuse ja mobiilsusega seotud arenduste märkimisväline toetamine. Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel on rõhutanud, et senine madalkasvuline faas ei ole harjumuspärane ning olukorra pikendamine võlaga suurendab riske. Samal ajal on ettevõtjad nagu Ruth Oltjer viidanud, et regulaatorite paindlikkus ja riigi toetus võivad olla otsustava tähtsusega, et innovatiivsed projektid – alates meditsiinilisest kaitsespreist kuni droonilahendusteni – jõuaksid turule.
Autotööstus pole enam ainult kere ja mootor. See on tarkvara, aku- ja tõhusustehnoloogia, telemaatika ja teenused, mis lisavad tootele kõrgemat lisandväärtust. Investeerides teadus- ja arendustegevusse saaks Eesti kasvatada eksporti, tõsta tootlikkust ja pikemas perspektiivis leevendada riigieelarve survet — juhul kui meetmed on nutikad ning ei suurenda riigivõlga ohtlikult.
Miks teadusmahukas autotööstus sobib Eesti majandusstrateegiasse
Peeter Luikmeli sõnul kulutab Eesti teadus- ja arendustegevusele (R&D) ligikaudu kaks protsenti SKP-st, samal ajal kui Soome ja Rootsi liiguvad üle kolme protsendi. Suurema R&D-panuse mõju majandusele on mitmekihiline: kõrgem tootlikkus, teadmusmahukad töökohad ja tugevam eksport. Luikmel toob välja, et lisaprotsendiga R&D-s võiks Eestit viia järk-järgult jõukamate riikide hulka 15–20 aastaga, samas kui ebaaktiivne innovatsiooni rahastamine jätab sissetulekud kauaks järelevenivaks.
Autotööstuse puhul on lisandväärtus eriti selge: elektriautode (EV) tarkvara, akuhaldussüsteemid, kergete konstruktsioonide lahendused ja autonoomsete sõidukite andmeanalüütika loovad võimalusi nii eksportimiseks kui ka kõrgema marginaaliga toodete arendamiseks.
Mõju tööturule ja ekspordipotentsiaal
Teadusmahukas autotööstus loob mitte ainult tehase- või remonditöökohti, vaid ka inseneri-, tarkvara- ja teaduskoole. Eesti tugevused IT-s, telemaatikas ja väiketootmises annavad võimaluse spetsialiseeruda elektriautode tarkvarale, telemaatika-komponentidele ja uuenduslikele liitium-aku optimeerimise lahendustele. Sellised kompaktsed, R&D-kesksetele lahendustele orienteeritud ettevõtted on lihtsam exportida kui suuremahulised autotehased.
Riigivõlg, maksupoliitika ja autotööstuse rahastamine
Luikmeli hoiatuse järgi hakkab riigivõla kasv üle teatud piiri (kõneldakse sageli umbes 30% SKP-st) aeglustama majanduskasvu. Ühelt poolt vajab riik jätkusuutlikku eelarvepoliitikat, teisalt aga kasvuvõimaluste aktiveerimist. Konverentsil tõstatati ideid, mis võiksid olla auto- ja mobiilisektori vaatenurgast asjakohased:
- Maksusüsteemi korrigeerimine nii, et teadus- ja arendustegevus oleks maksusoodustuste allikas või erand ettevõtte tulumaksust. See võiks motiveerida automajanduse ettevõtteid rohkem investeerima Eestis R&D-sse.
- Sihipärased toetused ja riskikapitalimehhanismid autotööstuse idufirmadele ning patareide ja tarkvara arendajatele.
- Riigihangete kasutamine: avaliku sektori sõidukipargi järkjärguline elektrifitseerimine ja Eesti ettevõtete kaasamine arendusprojektidesse.
Neid samme rakendades on võimalik ergutada erasektori investeeringuid ilma, et riigivõlg kiiresti kasvaks. Samuti on oluline vältida lühinägelikku kulutuste kasvatamist valimisteaasta eel, mis võib viia võla kasvuni ja hilisema raskema intressikoormani.
Maksupoliitika ja ettevõtte auto
Autoturul mõjutavad tarbijakäitumist ja ettevõtete investeeringuid tulumaksu- ja aksetingimused. Näiteks võiks ettevõtete maksusüsteem soosida elektriliste firmasõidukite ostu ja R&D-investeeringuid, jättes need kulud maksustamisest välja või andes suurenenud mahaarvamise. Selline lähenemine suunaks autotootjad ja teenusepakkujad arendama Eesti turule sobivaid lahendusi ning looma töökohti tarkvara ja elektrotehnika valdkonnas.
Regulatsioon ja riigiametnike roll: takistusest partneriks
Ettevõtja Ruth Oltjer toob oma kogemusest välja, et ametnike automaatne "ei" võib innovatsiooni suruda. Koroonapandeemia ajal tekkinud kaitselahenduse näide, mille registreerimine kippus takerduma bürokraatiasse, illustreerib, kui oluline on riigiasutuste paindlikkus. Sama probleem võib Eesti autoinnovatsiooni puhul ilmneda droonide, autonoomsete sõidukite ja uute aku- või laadimislahenduste reguleerimisel.
Regulatiivne sandbokside süsteem
Lahenduseks sobiks regulatiivne sandboks ehk ajutine ja kontrollitud testikeskkond, kus ettevõtted saavad uute tehnoloogiate turule toomist katsetada koos reguleerivate asutustega. See vähendab ametnike hirmu eksida ja kiirendab turule pääsu, aidates samal ajal riigil ette valmistada pikaajalisi reegleid elektriliste ja autonoomsete sõidukite jaoks.
Avatud laborisüsteemid, ülikoolid ja koostöömudelid
Ruth Oltjeri ettepanekud avatud laboritest ja ülikoolide lähedusest ettevõtlusele on otsekoheselt rakendatavad ka autotööstuse kontekstis. Tartu Ülikooli ja Tehnikaülikooli teaduslaborid, maakondlikud innovatsioonikeskused ning eraldiseisvad testirajad võiksid pakkuda väiksematele tootjatele ja idufirmadele võimaluse arendada prototüüpe ja testida sõidukeid ning komponente tõhusalt.
Sellised koostöövormid vähendavad turule sisenemise kulusid, kiirendavad toote valideerimist ja loovad sidemeid värske tööjõuga — inseneride, tarkvaraarendajate ja teadlastega, kelle teadmised on autotööstuse arendamisel hädavajalikud.
Mõju Eesti autoturule: hinnad, kättesaadavus ja tarbijahuv
Eesti autoturg on viimase kümnendi jooksul näinud kahte suunda: uute elektriautode ja hübriidide tõusu ning kasutatud autode importi. Põhjamaade kõrge palgataseme ja hinnatase mõjutavad Eesti hindu läbi hinnastandardi ühtlustumise ja tööjõu liikumise. See tähendab, et kui Eestis ei tõsteta tootlikkust ja lisandväärtust, jäävad tarbijate sissetulekud alla hindade tasemele, mis teeb autode ostmise kallimaks.
Elektriautode puhul mõjutavad tarbijat järgmised parameetrid: sõiduulatus (km), laadimisvõimsus (kW), aku elutsükkel, kütuse- või energiakulu (kWh/100 km), CO2-heide ja sõiduki kättesaadavus Eestis. Kui riik toetab R&D-d ja laadimistaristut, väheneb lõpuks tarbija kulu ning elektriautod muutuvad taskukohasemaks alternative bensiin- ja diiselautodele.
Sõiduki tehnilised aspektid ja Eesti tarbija eelistused
Eesti autoostja hindab praktilisust: ruumikust, kütusesäästlikkust ja sooritust. Viimasel ajal on populaarsed linnamaasturi- ja crossover-mudelid, samuti elektrilised linnamaasturid, mis pakuvad kombineeritud sõiduulatust ja mugavust. Autotööstuse R&D võiks keskenduda kergemate materjalide kasutusele, aku efektiivsuse kasvule ja tarkvara optimeerimisele, mis parandab sõiduki jõudlust (hobujõud, pöördemoment), sõiduulatust ja kütuse- või energiakasutust.
Tulevikuvaade: Eesti mobiilsussektori positsioneerimine Euroopas
Eesti võib saada väikese, aga kõrge lisandväärtusega autotööstuse tööstusharuks: tarkvarapõhised lahendused, akuhaldus, telemaatika, droonilogistika ja teenuspõhised lahendused (vehicle-as-a-service). See positsioon sobib Eesti suuruse ja tugevustega ning võib olla riigi pikaajalise majanduskasvu alus, mis aitab leevendada surveid riigivõlalt, kui strateegia on järjepidev.
Peeter Luikmeli hinnangul aitab teadusmahukuse järjekindel soodustamine jõuda rikkamate riikide tasemele, vältides samal ajal olukorda, kus hinnad Eestisse jõuavad, aga sissetulekud ei kasva koos sellega. Selleks on vaja terviklikku poliitikat: maksutoetused R&D-le, regulatiivne paindlikkus ja sihipärane avalik-privaatne koostöö.
Kokkuvõte: konkreetne tegevuskava autotööstuse kasvatamiseks
- Suurendada R&D panust läbi maksusoodustuste ja otsetoetuste, sihtides eriti elektriautode ja telemaatika arendust.
- Luua regulatiivsed sandboksid ja kiireim teed turule jõudmiseks droonide ning autonoomsete sõidukite katsetamiseks.
- Julgustada riigihankeid ja avaliku sektori elektrifitseerimist, andes stabiilse nõudluse algatamiseks.
- Arendada avatud laboreid ja testiradasid ülikoolide ning idufirmade koostöös.
- Kohandada maksupoliitikat nii, et teadus- ja arendustegevus oleks soodne, näiteks jättes R&D-kulud ettevõtte tulumaksust välja.
Kui need sammud viiakse ellu läbimõeldult, saab autotööstus olla üks konkreetne „õlekõrs", mis aitab kasvatada Eesti tootlikkust ja ekspordipotentsiaali ning vähendada pikaajalist survet riigivõlale. Aja ja sihikindluse küsimus on, kas me kasutame oma IT- ja inseneripotentsiaali, et muuta Eesti autoliikumise ning mobiilsuse lugu Euroopas.
Allikas: novaator.err
Jäta kommentaar