3 Minutit
Viimase nelja aastaga on Eesti elektriautode laadimisvõrk kasvanud hüppeliselt: 2022. aastal oli riigis vaid 147 avalikku laadimispunkti, nüüdseks on neid 2 165. Samal ajal on täielikult elektrilisi autosid registris umbes 11 500, mis annaks umbkaudu ühe avaliku laadija iga viie sõiduki kohta. Kuigi infrastruktuur on laienenud, ei ole elektriautode müük samas tempos kasvanud ja ostuhuvi on Eestis alles hakkamas kujunema.
Kiirlaadijate paigaldamine on kallis ettevõtmine: ühe laadija maksumus võib ulatuda kuni 300 000 euroni, kusjuures kõige suurem kulu on sageli ühendusvõrku liitumine. Transpordi elektrifitseerimise osakonna juht Jaanus Riiner on rõhutanud, et tegemist on kapitalimahuka projektiga ja eriti võimsate, 150 kW ja enama võimsusega kiirlaadijate puhul nõuab see märkimisväärseid investeeringuid. Arendajad ja operaatorid nendivad, et tasuvus ei ole lühiajaline: investeeringute tasuvus eeldab vähemalt neljakordset kuni viiekordset elektriautode arvu võrreldes tänasega.
Kes paneb raha ja millal tasub see tagasi?
Enefit on avanud Eestis umbes 700 laadimispunkti ning regionaalsed tegijad, nagu Elektrum Lätis, kiidavad samuti suuri plaane – seal on juba 300 punkti ning plaan käesoleval aastal lisada 200 kiirlaadijat ja sellel kümnendil veel tuhat. Elektrumi Eesti juht Agnes Makk nimetab sellist infrastruktuuriäriga tegelemist tulevikuäriks, mille tasuvusperiood on pikk ning mida saavad endale lubada vaid vähesed suured tegijad.
Kuidas elektriautod Eesti ostjaid mõjutavad?
Kuigi avalikud laadimispunktid on arvukad, laadivad enamik Eestis sõitvatest elektriautodest peamiselt kodus. See kombinatsioon ehk palju avalikke punkte, kuid suhteliselt tagasihoidlik müük tähendab, et avalik-võrgu kasutus jääb hetkel madalaks. Näiteks aprillis müüdi Eestis 115 uut täiselektrilist autot, mis moodustas umbes 6% kõigist registreeritud uutest autodest sellel kuul. Riiner rõhutab, et operaatorid jälgivad hoolikalt laadimispunktide ja elektriautode vahelist suhet ning praegu pole enamik operaatoritest kasumis.
Autospetsiifika ja tarbijavalik: mida eestlane hindab?
Eesti ostjaid mõjutavad autospetsiifika, disain, sooritus ja hind: sõiduulatus, laadimisvõimsus ja mugavus kodus laadimiseks on sageli esmane otsustaja. Elektriautod, millel on pikem sõiduulatus (300+ km WLTP) ja kiire AC/DC laadimine, on Eesti turul atraktiivsemad, eriti neile, kes sõidavad maanteel või soovivad vähendada peatusi. Disain ja praktilisus (pakiruumi mahutavus, istekohtade mugavus) jäävad samuti tähtsaks – pereautode segmendis on elektrimudelitel konkurentsiks bensiini- ja diiselmudelid, mille hind ja hoolduskulud mõjutavad ostuotsust.
Turuolukord ja võrdlus Euroopaga
Võrreldes tippriikidega nagu Norra või Madalmaad on Eesti elektriautode osakaal veel madal, kuid laadimisvõrgu kasv on olnud kiire. Hinnatrendid Eestis näitavad, et elektriautode hinnad langevad järk-järgult ning kasutatud elektriautode pakkumine suureneb, mis võib kiirendada vahetust sisepõlemismootoriga autodelt elektrisõidukitele. Ennustuste järgi võiks Eestis olla umbes 50 000 elektriautot 2035. aastaks, mis võiks muuta kommertsinvesteeringud tasuvaks alles lähikümnendi lõpus.
Järeldus: võrk valmis, aga turg kasvab aeglaselt
Eesti laadimisinfrastruktuur on jõudnud punkti, kus avalikke punkte on märkimisväärselt rohkem kui paar aastat tagasi. Ent laadimisoperaatorite jaoks on see pikaajaline mäng: suuremad kulud ja võrguühendused teevad kiirlaadijate paigaldamise kalliks ning tasuvus tuleb alles siis, kui elektriautode arv teatud künnise ületab. Sõidukiomadused, hinnad ja laadimislahendused jätkavad Eesti tarbija käitumise kujundamist – seniks jääb tähelepanu keskmesse nii kodune laadimine kui avalike kiirlaadijate areng.
Allikas: bnn-news
Jäta kommentaar