Eesti kardisõitjad Genkis: õppetunnid ja edasised plaanid

Kolm Eesti kardisõitjat – Kajak, Uusneem ja Mäemurd – osalesid Genkis toimunud FIA Euroopa etapil. Artikkel analüüsib tulemusi, tehnilisi probleeme, sõidustiili ja mõju Eesti autospordi ning turule.

Taavi Lepp Taavi Lepp . Kommentaarid
Eesti kardisõitjad Genkis: õppetunnid ja edasised plaanid

4 Minutit

Belgias Genki kardirajal toimunud FIA Euroopa meistrivõistluste etapil esindasid Eestit kolm noort sõitjat: Markus Kajak (KZ), Aleksander Uusneem (KZ2) ja Märten Mäemurd (Academy Junior). Võistlus tõi kaasa nii värvikaid etteasteid kui ka õppetunde, mis on olulised nii kardisõidu kui laiemalt Eesti auto- ja motorsporditurule mõeldes.

Markus Kajak – tugev algus, tehnilised takistused

KZ-klassis lõpetas Kajak kvalifikatsiooni 19. sajana 24 sõitja seas. Tema kolm eelsõitu andsid kohad 12., 17. ja 16., super heat lõppes katkestamisega ning finaali lõpptulemuseks 17. koht. Kajak tõi esile, et isiklik sooritus oli maksimumi andev, kuid sõitu segasid reedel ilmunud tehnilised mured ja asjaolud, mida tiim ei suutnud ruttu lahendada. Peamiseks väljakutseks nimetas ta ka vaimset poolt: andes endast parima, jäi soovitud tulemus tulemata.

Edasi teele Porsche Sprint Challenge’i

Pärast Genki etappi võtab Kajak väikese pausi kardispordist ja sõidab järgneval nädalal Porsche Sprint Challenge Central Europe sarja esimesel etapil Red Bull Ringil Austrias. See samm näitab, kuidas Eesti sõitjad liiguvad kardi- ja ringrajasportide vahel – oskused mootoriseadistuses ja sõidudünaamikas on ülekantavad ka autospordi tasandile.

Aleksander Uusneem – kütuseprobleemid ja ajakontroll

KZ2 suurimas, 83 sõitjaga klassis saavutas Uusneem kvalifikatsioonis 37. aja. Alagrupis lõpetas ta kaks esimest sõitu 13. kohal ning teised sõidud 16., 22. ja 15. kohal. Põhjuslikuks takistuseks sai võistlusel kasutatav ETS-kütus – puudus varasemast kogemusest ja kütusesegu tuli seada rikka peale, et vältida kolvi kahjustust ühe sõiduga. See muutis käivituse ja mootori režiimi võrreldes harjumuspärasega.

Hilinemine stop-ajal ja katkestus

Super heat’ide ajaks jäi meeskond kütusesegu viimistlemisega väravasse 30 sekundit hiljaks – nende kell oli stardikellast ühe minuti võrra maas. Seetõttu Uusneem ei saanud startida ning tema võistlus lõppes. Sõitja tunnistas, et tegemist oli nende vea, kuid kogemus ETS-kütusega on väärtuslik edaspidiseks tööks.

Märten Mäemurd – agressiivne lahing Academy Juniors

Academy Junior klassis, kus startis 50 sõitjat, sai Mäemurd kvalifikatsioonis 21. positsiooni. Enne ajasõite aitas Markus Kajak seadeid korrigeerida, mis parandas sõidustiili. Eelsõitude punktid kogunesid kohadest 18., 7. ja 14., finaali start oli 22. kohalt. Umbes poole peal finaalis sundis konkurendi julge manööver teda murule sõitma, mis rikkus esivoolundi ja tõi ajakaristuse – lõpptulemus 29. koht.

Tehnika ja sõiduomadused: mis on kardides oluline

KZ ja KZ2 klassid kasutavad tavaliselt 125cc kahe- takti käigukastiga mootoreid ja keerukaid šassii seadistusi, kus kütusesegu, süütesätted ja vedrustuse peened nüansid määravad ringiaja. Academy klassides on sageli ühtsed mootorid ja šassii eesmärgiga rõhutada sõiduoskust. Need tehnilised detailid mõjutavad, kuidas sõitjaid sildistatakse ringrajasporti ja autospordi karjääri – näiteks Porsche Sprint Challenge'i autodele üleminek nõuab täpsemaid teadmisi aerodünaamikast, pidurite juhtimisest ja rehvide haldamisest.

Mõju Eesti autoturule ja huvi ringrajavõistluste vastu

Eesti autoturg on viimasel ajal näinud tugevat huvi sportautode ja ringrajakogemuste vastu. Porsche mudelid (Cayman, 911 ja Boxster) on Eestis populaarsed eelkõige ostjate seas, kes hindavad sõidudünaamikat ja brändi staatust. Uute sportautode hinnad ja hoolduskulud on sageli kõrgemad võrreldes paljude Euroopa turgudega, kuid kasutatud turul on hea likviidsus – see annab talendikatele sõitjatele võimaluse liikuda kardilt autole ilma erakordsete kulutusteta.

Järgmised etapid ja kokkuvõte

FIA Euroopa MM jätkub juba juuni teisel nädalavahetusel Saksamaal, kus stardivad Academy Seniorid, ning Academy Junior klassiga etapile tuleb minna juuli alguses Itaaliasse. Genki etapp andis Eesti sõitjatele praktilisi õppetunde tehnika, strateegia ja vaimse vastupidavuse osas, mis on väärtuslikud nii kardis kui tulevases autospordis. Eesti huvilistele tähendab see, et kohalikel sõitjatel on potentsiaali kasvada Euroopa tasemel, kui toetada arendust nii tehniliselt kui ka finantsiliselt.

Allikas: autosport

"Mind huvitab, kuidas autotööstus muutub ja kuhu see liigub. Iga uus mudel, iga tehnoloogiline samm on osa suuremast loost, mida mulle meeldib jälgida."

Jäta kommentaar

Kommentaarid