2 Minutit
Tallinna linnavalitsus ei toeta liiklusseaduse muutmist, mis lubaks mootorrattadel ja teistel M1/N1 kategooria sõidukitel kasutada ühissõidukiradasid. Linna hinnangul on ühissõidukirada eelkõige mõeldud ühistranspordi kiiruse ja töökindluse tagamiseks ning täiendavate sõidukite lisamine samale rajale vähendab busside ja trollide graafikus püsimise tõenäosust.
Numbrid ja mõju Tallinna liiklusele
Tallinn viitab kahtlemata kasvavale elektrisõidukite hulgale: 2020. aasta lõpus oli Eestis registreeritud 1 649 täiselektrilist autot, kuid 1. mai 2026 seisuga oli M1- ja N1-kategoorias registreeritud juba 11 525 täiselektrilist sõidukit, millest 7 818 ehk 68% asus Harju maakonnas. Selline koondumine ja masinate arv mõjutab bussiradade läbivust ja ühistranspordi keskmist ühenduskiirust.
Abilinnapea Joel Jesse rõhutas, et ühissõidukirada peab jääma eelkõige ühistranspordi eeliseks: uute sõidukite lisandumine tekitab rohkem konflikte, aeglustusi ja ohte – eriti kohtades, kus bussirada ja rööbastransport ristuvad. Linna ettepanek riigile on eemaldada seadusest ka täiselektriliste M1/N1 sõidukite ning taksode õigus kasutada bussiradasid ja lubada sinna ainult M2- ja M3-kategooria sõidukid (bussid ja suured reisijaliinid).
Teostatavus ja järelevalve
Praegune praktika, kus sõidujagajad ja taksod kasutavad busse radu osa ajast, teeb järelevalve keeruliseks. Tallinn vaatleb lahendusi, mis lihtsustaksid liikluskorraldust ja võimaldaksid selgemat kontrolli – see omakorda parandaks ühistranspordi täpsust ja liiklusohutust.
Autoturu ja tarbija mõju
Sõidukispetsifikatsioonid ja disain
Elektriautode ja kergete kaubikute (N1) mootori- ja jõudlusomadused ei tee neist bussirajal õigustatud liikumisvahendit: need on disainitud erinevateks liikumisülesanneteks ja ei suurenda ühistranspordi efektiivsust. Eesti autoturul on viimasel ajal märgata rohkem odavama hinnaklassi elektrisõidukeid ning laiemat mudelivalikut, mis on teinud elektriautod populaarsemaks ka linnasõitudeks.
Võrdlus Euroopa ja kohaliku turuga
Euroopas on trend, et bussirajad hoitakse eelkõige ühistranspordi jaoks. Eesti turul peegeldub see linnaeelistustena: kui elektriautode hind Euroopas langeb ja laadimisvõrgustik paraneb, kasvab ka elektriliste M1/N1 osakaal, kuid see ei tähenda automaatselt õigust kasutada bussiradasid.
Kokkuvõte ja edasine suund
Tallinna seisukoht toetab jätkusuutliku linnaliikuvuse eesmärke: eelistada jalgsi liikumist, jalgratast ja tõhusat ühistransporti. Piirangud bussiradade kasutamisele võiksid parandada busside ühenduskiirust, suurendada liiklusohutust ning anda selgema raamistikku järelevalveks — eriti kasvavas elektriautode keskkonnas Harju maakonnas ja Tallinnas.
Allikas: tallinn
Jäta kommentaar