3 Minutit
Läti lipuettevõtte AirBalticu hiljutised kahjumid on tekitanud laiemat muret Baltikumis — ka Eesti autoturul. Lennundusekspert Sven Kukemelk tõi esile, et pärast COVID-pandeemiat tehti strateegiline valik üle minna ühele lennukitüübile ja tellida suur hulk uusi lennukeid. See tõi kaasa liisingukohustused ning täna on raske leida mõistlikku rakendust neile õhusõidukitele. Liisinguandjate huvi on, et lennukid ei jääks aktiivsest kasutusest välja, mis seab täiendavat survet turule.
Riiklik toetus ja Euroopa reeglid
Läti valitsus on juba andnud lennufirmale 30 miljoni eurose laenu, kuid riigiabi peab vastama Euroopa Komisjoni reeglitele. Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu rõhutas, et kõik täiendavad meetmed peavad olema kooskõlas riigiabi regulatsioonidega ja komisjon ei ole seni menetlust algatanud.
Makromajanduslikud väljakutsed — kuidas see seotud autoga?
LHV makromajandusanalüütik Triinu Tapver juhib tähelepanu, et kõrged kütusehinnad ja madalam reisihuvitus mõjutavad nii lennufirmasid kui ka maanteemobiilsust. Eesti autojuhid tunnetavad sama survet: kütusehinna tõus suurendab kütusekulu osakaalu igapäevakuludes, mis omakorda mõjutab uute ja kasutatud autode ostuaktiivsust. Autode liisingutingimused ja finantseerimisel tekkivad riskid meenutavad lennukiliisingu probleeme — finantspartnerid eelistavad stabiilset laadimist ja head turuväärtust.
Mobiilsuse alternatiivid ja autoturu positsioon
Kuna lennunduses otsitakse kiiret lahendust üleliigsete lennukite mahakandmiseks või liisingute ümberkorraldamiseks, võib sarnane konservatiivsus kajastuda ka autosektoris: liisingfirmad võivad karmistada tingimusi, mis mõjutab eriti elektriautode (EV) ja hübriidide soetamist Eestis. Samuti võib avalik sektor — nagu Läti — suunata ressursse, mis muidu oleksid liikumis- ja maanteeihalduse investeeringuteks.
Autoostjale oluline: spetsifikatsioonid, disain ja jõudlus
Eesti autosõitjaid huvitavad traditsiooniliselt sõiduomadused, kütusekulu ja talvine käitumine. Spetsifikatsioonide vaates on võtmeküsimused järgmised:
- Maksimaalne kütusekulu ja elektriauto sõiduulatus (range) — mõjutab igapäevaseid kulusid.
- Talveomadused: maapinna kliirens ja soojendussüsteemid — olulised Eesti tingimustes.
- Pagasiruumi mahutavus ja istmete paindlikkus — tähtis perede ning vaba aja sõitjate jaoks.
- Disain ja sõidumugavus — mõjutavad auto jätkusuutlikku järelturuväärtust Eestis võrreldes Euroopa turuga.
Turupositsioneerimise osas eelistavad Eesti ostjad sageli praktilisi kompakt- ja maasturimudeleid (näiteks Skoda, Volkswagen, Toyota tüüpi autod) ning viimastel aastatel kasvab huvi elektriautode ja soodsate hübriidide vastu, eriti kui kütusehinnad tõusevad.
Võrdlus lennunduse ja automajanduse vahel
Nii lennukiliising kui ka autotööstuse laenukohustused tuginevad usaldusväärsele järelturule. Kui lennukid satuvad korraga müüki, langeb nende väärtus — sama efekt võib esineda, kui suur masinaportfell siseneb kasutatud autode turule. Eesti tarbija jaoks tähendab see, et kasutatud sõidukite pakkumine ja hinnad võivad muutuda; hetkel on Eesti autoturul täheldatav pakkumise kitsikus ja uute sõidukite tarneviivitused, mis toetavad kasutatud autode hindu.
Milline saab olla lahendus?
Kukemelk usub, et pankrotti ei lasta juhtuda — alternatiivid liisingu ümberkorraldamiseks ja lennukite järkjärguline turuletoomine on olemas. Eesti ja Leedu sekkumist ta ei pea tõenäoliseks, kuid Baltikumi koostöö ja regiooni huvigruppide aktiivsus on vajalikud. Autoturu perspektiivist tähendab see, et liisingupartnerid ja finantseerijad jälgivad olukorda ning võivad kohandada tingimusi, mis omakorda mõjutab Eesti ostjate võimalusi soetada uusi või kasutatud sõidukeid taskukohasemalt.
Kokkuvõttes on AirBalticu raskustel otsene ja kaudne mõju mobiilsusele Baltikumis: kütusehinnad, finantskliima ja liisinguturg loovad tingimused, mis mõjutavad Eesti autode saadavust, hindu ja tarbijakäitumist nii uute elektriautode kui ka traditsiooniliste bensiinimootoritega sõidukite sektoris.
Allikas: err
Jäta kommentaar