3 Minutit
Kooskõlastusele jõudnud abipolitseinike seaduse eelnõu laiendab vabatahtlike õigusi: nad võivad kasutada tunnusteta politseisõidukeid teiste sõidukite peatamiseks ning mõõta joovet tõendusliku alkomeetriga. Oluline on, et abipolitseinikud tegutseksid siiski politseinike juhendamisel — otsused ja ülesanded jätkuvad ametnike teha.
Mida täpselt uus regulatsioon lubab?
Eelnõu eesmärk on siduda abipolitseinikud laiemalt politsei igapäevatööga, mitte piirduda üksnes patrullide abistamisega. Kuigi praegu kulub 80–90% vabatahtlike tööst patrullidele, on mitmed inimesed valmis aitama ka piirivalves, ennetustegevuses või politsei teenindustes dokumente väljastades. Selleks on ette nähtud ka märgatavam väljaõppe süvendamine.
Peatamine tunnusteta autoga
Senine praktika näitab, et tunnusteta sõidukeid on politseitöös kasutatud juba aastaid. Eelnõu selgitab ja legaliseerib sellise sõiduki kasutuse: abipolitseinik saab toimida alarmsõidukina, teha alarmsõitu ning korraldada sõiduki peatamise, kui ülesanne nõuab.
Alkomeetri kasutamine
Vabatahtlikel lubatakse nüüd tõendusliku alkomeetriga fikseerida inimese joove — õigus, mis seni puudus ja mille puhul tuli sageli kutsuda patrullametnik. See muudab liikluskontrolli operatiivsemaks ja aitab kiirendada menetlust joobes juhtide avastamisel.
Väljaõpe ja piirangud
Et abipolitseinikud saaksid uusi rolle täita, suureneb väljaõppe maht oluliselt: praeguselt umbes 40 tunnilt tõuseb see ligikaudu 150 tunnini. Samuti rõhutab politsei, et abipolitseinikud ei tohi tegutseda iseseisvalt — nad täidavad ülesandeid politsei määratud ja alluvuses.
Mõju Eesti autojuhtidele ja autoturule
Muudatus mõjutab Eesti autojuhte otseselt: ootamatute peatamiste võimalus suureneb ka tunnusteta sõidukite näol. Seda tuleb arvestada nii isiklike sõidukite kui äriveo puhul. Eesti autoturg, kus kasutatud sõidukite import Läänemaalt on tavaline ja hinnad pärast 2020–2022 tõusu on hakanud stabiliseeruma, võib näha väikest nõudluse muutust turvalisust ja varustust arvestavate ostjate seas.
Milliseid autosid võidakse kasutada?
Politsei ja abipolitseinikud kasutavad sageli usaldusväärseid universaale ja maastureid: Skoda Octavia ja Superb, Volkswagen Passat, Toyota RAV4, Volvo V90 või isegi BMW ja Subaru mudelid. Eestis on populaarne just selline valik tänu ruumikusele, nelikveole ja kütusesäästule — eriti kui arvestada Eesti teede ja ilmastikuolusid.
Sõiduki varustus ja tehnilised nõuded
Tunnusteta politseiautodel on reeglina paigaldatud: häiresignalisatsioon, sisseehitatud raadiovõrk, eravalgustus (mis võib olla peidetav) ja alkomeetri kinnitused. Politseisõiduki mootori jõudlus, pidurid ja sõidudünaamika peavad vastama järsu sekkumise nõudmistele — seetõttu eelistatakse sageli turbomootoriga või võimsamaid diisel- ja hübriidsõidukeid.
Turupositsioneerimine võrreldes Euroopaga
Euroopas on paljudes riikides tunnusteta patrullide kasutamine tavaline — Eesti samm toob meil süsteemi vastavuse regioonis laiemale praktikale. See võib mõjutada ka kohalike erimudelite ja varustuse nõudlust: turvalisuse ja sidetehnoloogia lisavarustus muutub ostjate seas olulisemaks.
Kokkuvõte: mida Eesti autojuhid peaksid teadma
Abipolitseinike õiguste laiendamine tähendab operatiivsemaid liikluskontrolle ja kiiremat reageerimist joobes juhtidele. Autojuhid peaksid olema ettevaatlikud signaalide suhtes — tunnusteta sõiduk võib korrektse töö korral olla sama volitatud kui uniformiga politseiauto. Samuti tasub autot ostes kaaluda ohutus- ja sidevarustust väärtustamist, sest turul suureneb nõudlus autode järele, mis sobivad nii igapäevaseks kasutuseks kui ka nõuetele vastavaks varustuspaketiks.
Allikas: err
Jäta kommentaar