Volkswageni kriis: kärped ja Blume'i keeruline valik

Volkswagen Groupi tegevusmarginaal langes 2025. aastal kõigest 2,8 protsendini ning ettevõtte aktsia hind kukkus 16 aasta madalaimale tasemele. Tegevjuht Oliver Blume vastas sellele ulatusliku kulude kärpimise ja töökohtade vähendamise plaaniga.

Blume on kirjeldanud olukorda lühiajalise finantshädaolukorrana ning edendab kava vähendada kontserni mudelivalikut poole võrra, kärpida aastakulusid 6 miljardi euro võrra, sulgeda Saksamaal kuni neli tehast ja vähendada töötajate arvu kuni 100 000 ametikoha võrra.

Inseneripärand versus finantspäästeoperatsioon

Volkswageni praegused probleemid ei tekkinud üleöö. Kontserni koormavad endiselt mineviku suurte otsuste tagajärjed, sealhulgas diiselmootorite heitgaasiskandaal, mis on ettevõttele maksma läinud üle 33 miljardi USA dollari, ning Hiina äritegevuse kiire nõrgenemine. Kunagi moodustas Hiina äri umbes 40 protsenti kontserni kasumist, kuid nüüd survestavad seda tugevalt kohalikud tootjad nagu BYD, SAIC ja Geely.

Need struktuursed probleemid on põimunud insenertehnilise pädevuse puudujääkidega. Ferdinand Piëch on Volkswageni ajaloos tuntud inseneritaustaga juhatuse esimehena, kes nõudis meeskondadelt tehnilisi lahendusi, mitte raamatupiduslikke parandusi. Piëch vedas projekte, millest kujunesid kontserni jaoks olulised saavutused – Passati W8-mootorist 1000-hobujõulise Bugatti Veyronini. Pärast juhtimise ülevõtmist 1993. aastal muutis ta Volkswageni tootmis- ja kvaliteedipraktikaid. Ta tuvastas insenertehnilised puudused ning viis ettevõtte nelja aastaga taas kasumisse.

Oliver Blume tegi karjääri Audi, SEATi ja Volkswageni kvaliteedi- ning tootmisvaldkonna ametikohtadel, enne kui siirdus Porschesse, kus sai 2015. aastal tegevjuhiks. Blume'i esimestel aastatel Porsches jõudis Taycan seeriatootmisse, Cayenne säilitas kõrge kasumlikkuse ja 911 oma staatuse. Suur osa sellest insenertehnilisest vundamendist, sealhulgas Taycani 800-voldine arhitektuur ja kahekäiguline tagasilla käigukast, pärines siiski Mission E programmist, mis algas enne Blume'i tegevjuhi ametiaega.

Porsche esialgsest edust innustatuna seadis Blume ambitsioonika elektrifitseerimise eesmärgi, lubades, et 2030. aastaks on üle 80 protsendi Porsche toodangust täiselektriline. Turureaalsus osutus aga peagi keeruliseks. Taycani müük langes 2025. aastal 45 protsenti ning uus elektriline Macan ei suutnud saavutada selle asendatud sisepõlemismootoriga Macani müügimahtu. Kasumlikkus kukkus järsult ning Blume taandus 2026. aastal Porsche igapäevajuhtimisest, et keskenduda kogu Volkswagen Groupi juhtimisele. Porsche algsest elektrifitseerimislubadusest on vahepeal loobutud.

Täna juhib Blume organisatsiooni, mis kriitikute hinnangul vajab kulude kärpimise kõrval samavõrd insenertehnilisi lahendusi ja selgemat tootepoliitikat. Ettevõtte tegevusmarginaali langus, turuosa kaotus Hiinas ning Dieselgate'i järelmõjud moodustavad keeruka kombinatsiooni ajaloolistest kohustustest ja strateegilistest valearvestustest.

Blume'i restruktureerimiskava hõlmab mudelivaliku vähendamist 50 protsendi võrra, kulude kärpimist 6 miljardi euro võrra aastas, kuni nelja Saksamaa tehase võimalikku sulgemist ning töötajate arvu vähendamist kuni 100 000 inimese võrra.