2 Minutit
Statistikaameti esialgse kiirhinnangu järgi langes juunis harmoneeritud tarbijahindade indeks (HICP), mis arvestab ka turistide kulutusi, võrreldes maiga 0,4% ning tõusis aastases võrdluses 2% võrra. Tegemist on esialgsete andmetega, mis täpsustuvad koos juuni kohta laekuvate andmete hulga suurenemisega.
Mida indeks arvestab ja miks HICP on oluline
Tarbijahinnaindeks (CPI) kasutab kaaluna Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, kuid harmoneeritud indeks võtab arvesse ka välismaalaste ehk turistide kulutusi ning on rahvusvaheliselt võrreldav HICP-iga (Harmonised Index of Consumer Prices). Just HICP annab parema ülevaate hinnaliikumistest, mis mõjutavad nii turismiga seotud tarbimist kui ka rahvusvahelisi võrdlusi.
Millised kaubagrupid enim mõjutasid
Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski kommentaaride kohaselt mõjutasid indeksi langust enim odavnenud toit ja mittealkohoolsed joogid ning riided ja jalatsid — nii kuu kui ka aasta võrdluses. Mai aastane tõus oli seevastu 3,7%.
Kütusehinna roll hinnaliikumises
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla toob hinnalanguse taga peamiseks põhjuseks nafta hinna languse maailmaturul ning sellest tuleneva bensiini ja diisli hinna languse Eesti tanklates. Uusküla märgib, et nafta hind, mis enne kriisi algust oli umbes 70 dollarit barrelist ja tõusis tipul 110 dollarini, oli juuni lõpuks langenud ligikaudu 72 dollarile barrelist.
Edasine vaade ja riskid
Uusküla hinnangul on administratiivsed hinnatõusud läbi ning maksumuudatused praegu inflatsiooni kiirendamas ei ole. Toiduhinnad on samuti langustrendis. Samas sõltuvad edasised hinnaliikumised rahvusvahelisest geopoliitilisest olukorrast: kui rahulepingud toovad stabiilsuse, võivad naftahinnad püsida madalamal, kuid toormete hinna kõikumine ja ilmastiku tõttu põllumajandusele avalduv mõju võivad hindu tulevikus siiski mõjutada.
Statistikaamet avaldab juuni tarbijahinnaindeksi lõplikud andmed 7. juulil ning harmoneeritud indeksiga seotud juuni tulemused 16. juulil.
Allikas: err
Jäta kommentaar