EL ja Hiina leppisid kokku hübriidautode ekspordi kärpes

Euroopa Liit ja Hiina on saavutanud ajaloolise kokkuleppe, mis võib kärpida Hiina hübriid- ja pistikhübriidautode eksporti ELi enam kui poole võrra, teatas ELi kaubandusvolinik Maroš Šefčovič pärast Pekingi-kõnelusi.

Kokkuleppe ulatus ja prognoositav vähenemine

Pärast intensiivseid läbirääkimisi nimetas Šefčovič tulemust „esmakordseks omataoliseks” ning ütles, et lepe „loob võimaluse vähendada Hiina hübriidautode eksporti rohkem kui poole võrra”. Tema sõnul peaks langus aset leidma nelja aasta jooksul, mille tulemusel jõuab ELi turule mitme miljoni võrra vähem pistikhübriid- ja hübriidsõidukeid. Šefčovič märkis ka, et „see on esimene kord, kui Hiina on nõustunud oma eksporti kohandama ilma eelneva kaubanduspingeta”, viidates tavapärastele uurimismenetlustele, mis eelnevad WTO reeglite alusel kaitsemeetmete rakendamisele.

Osa laiemast 16-punktilisest kokkuleppest

Ekspordimeetmed on osa laiemast 16-punktilisest kokkuleppest, mille raames jätkavad pooled läbirääkimisi mitmes kaubandusküsimuses. Hiina kaubandusministeerium teatas, et riik on valmis lihtsustama ELi suunatavate haruldaste muldmetallide ja püsimagnetite ekspordilitsentside menetlemist. Ministeerium lisas, et mõlemad pooled kinnitasid taas pühendumust lahendada vaidlusi WTO reeglite kohaselt ning stabiliseerida ja tasakaalustada kahepoolseid kaubandus- ja majandussuhteid.

• Autod, sealhulgas hübriidid ja pistikhübriidid
• Haruldaste muldmetallide ja püsimagnetite ekspordilitsentsid ning võimalikud piirangud
• Euroopa toidu- ja joogitoodete pääs Hiina turule

Miks Euroopa nõudis meetmeid ja millised on järgmised sammud

Euroopa mure on süvenenud, sest 2026. aasta septembrini kestnud aasta jooksul kasvas pistikhübriidide import ELi 86 protsenti, samal ajal kui nende mudelite hinnad langesid ligikaudu 20 protsenti. Enam kui pooled imporditud pistikhübriididest pärinevad nüüd Hiinast. Müügimahtude kiire kasv ja madalamad hinnad on suurendanud konkurentsisurvet Euroopa autotootjatele ning teravdanud poliitilist survet, mis on seotud töökohtade kadumisega mitmes tööstusharus.

Šefčoviči sõnul tunnistas Peking ELi liikmesriikides kasvavat poliitilist survet, mida põhjustavad tuhanded odava Hiina impordiga seotud töökohtade kadumised näiteks keemia- ja tekstiilitööstuses, ning möönis, et ELi juhid ootavad kiireid meetmeid. Mõlemad pooled leppisid kokku hübriidsõidukite ettevõtete hinnakohustustega seotud menetlustes, mis viitab sellele, et ühe võimalusena müügi piiramiseks võidakse ELis müüdavatele Hiina mudelitele kehtestada kõrgemad miinimumhinnad.

Kokkulepe hõlmab sõnaselgelt nii tava- kui ka pistikhübriide. Tavahübriidid laevad akusid sõidu ajal ja pidurdusenergia taaskasutamise abil, pistikhübriide saab aga laadida ka välisest elektriallikast.

Lepe ei tähenda täielikku ekspordikeeldu. Ametnike sõnul on eesmärk ekspordivoogude kohandamine ja haldamine, mitte nende peatamine. Šefčovič nimetas kokkulepet „oluliseks esimeseks sammuks” ning hoiatas, et „see ei ole lõpp, vaid esimene samm”, lisades, et „pärast kaubandussõja väljakuulutamist on seda väga raske peatada”. Pühapäeval annab ta Brüsselis Euroopa diplomaatidele ülevaate enne neljapäeval toimuvat ELi juhtide tippkohtumist. Lõpptulemus sõltub kokkuleppe rakendamisest ja mõlema poole järgmistest otsustest.