Vesiniklennukid jõuavad Rivierale 2030. aastaks

Päikesevalgus sillerdab asfaldil. Kuuekohaline reaktiivlennuk undab ilma harjumuspärase mürinata. See on vaikne, täpne ning lõhnab kergelt pigem tulevikulootuse kui petrooleumi järele.

Toulouse’i juurte ja Los Angelese esindusega Prantsuse idufirma Beyond Aero soovib muuta selle pildi Prantsuse Rivieral reaalsuseks juba 2030. aastate alguses. Ettevõtte lipulaev One pürib maailma esimeseks ärilennukiks, mille jõuallikaks on kütuseelemendid ja gaasiline vesinik. Idee on lihtne, kuid järjekindel: säilitada ärilennukilt oodatav luksus ja lennuulatus, asendades põlemisprotsessi keemilise energiatootmisega.

Vesinikukoridori rajamine ärilennunduse sõlmpunkti

Miks just Riviera? Nice, Cannes Mandelieu ja Golfe de Saint-Tropez ei ole pelgalt postkaardiväärilised sihtkohad, vaid kuuluvad maailma tihedaima ärilennuliiklusega sõlmpunktide hulka. Beyond Aero on teinud koostööd ettevõttega Aéroports de la Côte d'Azur, et kaardistada praktilised sammud vesinikelekterlendude korraldamiseks nendest lennujaamadest. Töö ei ole ainult teoreetiline. Insenerid ja lennujaamade meeskonnad uurivad tarneahelaid, ladustamist, tankimisprotsesse ning regulatiivseid takistusi, mis kaasnevad Jet A-1-st väga erinevalt käituva kütusega.

Praegune plaan keskendub surugaasilisele vesinikule, mis transporditakse lennujaamade lähedusse ning tuuakse vajaduse korral kohale balloonhaagistega. Tankimine võib seejärel toimuda kas lennuki seisukoha juures asuva statsionaarse tankuri või lennukiga ühendatava mobiilse tankimissõiduki abil. Tegemist on pragmaatilise ja järkjärgulise lähenemisega: alustada väikselt, õppida kiiresti ning laieneda loomulikult. Samal ajal loodetakse, et lennunduse tarbeks toodetud vesinik katab ka muid kohalikke vajadusi ja aitab luua laiemat piirkondlikku vesinikuökosüsteemi.

Beyond Aero asutati 2020. aastal ning ettevõte on sellest ajast alates tegutsenud süsteemselt. One on kuuele kuni kaheksale reisijale mõeldud kerge ärilennuk, mille lubatud lennuulatus on kuni 800 meremiili ehk ligikaudu 1500 kilomeetrit. Selline lennuulatus koos kütuseelemendil põhineva jõuallika ja täiustatud jahutussüsteemidega tõotab eralendude kasutajatele tuttavalt sujuvat ja vähese vibratsiooniga lennukogemust, kuid vaiksemal ning puhtamal kujul.

Tehnilisi kompromisse siiski leidub. Vesinik nõuab teistsuguseid paake, uusi maapealse käitluse protseduure ning nii lennumeeskondade kui ka maapealse personali väljaõpet. Ettevõte ja selle lennujaamapartner panustavad aga etapiviisilisse kasutuselevõttu ning tegelikust käitamisest saadavasse tihedasse tagasisidesse. See vähendab riske ja hoiab fookuse pärismaailma töökindlusel, mitte laboratoorsel optimismil.

Ka kuluprognoosid on osa pakkumisest. Beyond Aero hinnangul võib vesinik olla 2030. aastaks mõnest alternatiivist oluliselt odavam: ettevõte prognoosib üle 60% kulueelist power-to-liquid-tehnoloogial toodetud säästva lennukikütuse ees ning ligikaudu 17% väiksemat kulu võrreldes tavapärase Jet A-1-ga. Kui need arvud paika peavad, ei vähenda vesinik üksnes heitmeid, vaid võib kallutada ka lennukite käitamiskulud kütuseelemendil töötavate lennukite kasuks.

Seda võib käsitleda katsena, kas väikemahulisest ärilennundusest võib saada vesiniku laiemat kasutuselevõttu tõestav katsepolügoon. Riviera pakub koondunud nõudlust, prognoositavaid marsruute ja mugavuse eest maksma harjunud klientuuri, luues ideaalsed tingimused varajaseks kasutuselevõtuks. Kui One lendab vesinikul usaldusväärselt Nice’i ja Cannes’i vahel, pööravad sellele tähelepanu nii reguleerivad asutused, maapealse teeninduse pakkujad kui ka lennuoperaatorid.

Kas sertifitseerimine kulgeb kavandatud ajakava järgi? Lennundusajalugu on täis optimistlikke tähtaegu. Siiski usuvad Beyond Aero ja Aéroports de la Côte d'Azur, et sertifitseerimine ning esimesed lennud võivad langeda kokku järgmise kümnendi algusega. Järjekord on oluline: lennuki tehnoloogiline küpsus, maapealse taristu valmisolek ja prognoositav kütusehind peavad kokku langema, enne kui vesinikul töötavad reaktiivlennukid saavad näidislendudelt liikuda regulaarliinidele.

Üks laiem järeldus peitub detailides. Säästev lennundus ei ole enam ühe tehnoloogia võidujooks. Kütuseelemendid, PtL-kütused ja hübriidsüsteemid konkureerivad, kuid täiendavad vahel ka üksteist. Beyond Aero projekti teeb jälgimisväärseks mitte üksnes vesinikul töötava ärilennuki uudsus, vaid ka pragmaatiline, lennujaamapõhine plaan see õhku tõsta.

Vaikus lennuväljal. Väike reaktiivlennuk valmistub ruleerima. Kui kõik vajalik kokku langeb, võib see vaikus muutuda Vahemere kohal tavapäraseks, mitte haruldaseks nähtuseks.