Lotus Emira Longtail: käsikasti unistus ärkab pikslites

Ta sõitis Emiraga mööda Monterey rannikut ja otsustas tavapärase fotoessee asemel teha midagi muud. Internetis kasutajanime the_kyza all tuntud Khyzyl Saleem kujundas päriselt eksisteeriva V6-mootori ja käsikäigukastiga Lotuse vastuseks küsimusele „mis siis, kui”: ainulaadseks pikksaba-Emiraks, mis on loodud kujuteldava 2027. aasta Quail Concours' jaoks. Tulemuseks on pikslites sepistatud armastuskiri, milles põimuvad nostalgia ja motospordifantaasia.

Kui pikslid kohtuvad bensiinijanuga

Saleemi looming laenab jooni Lotuse uuemast disainikeelest. Mõelge Theory 1-le ja Evija agressiivsele hoiakule, kuid veel teravama, madalama ja vaieldamatult dramaatilisema tervikuna. Esiosas paistavad silma mustaks viimistletud aerodünaamiline pakett, ümber kujundatud kapott ja uue kujundusega esituled. Külgedel annavad suuremad õhuvõtuavad ning jõulisemad kerejooned profiilile uue iseloomu. Tagaosas kuulutab kontsept end kõige selgemalt: pikendatud saba, laiad keretiivad, uued LED-valgustuslahendused ja difuusor, mis näib olevat loodud autot asfaldile suruma.

Miks see oluline on? Sest selline ainulaadne auto ei kõnele vaid välimusest. See peegeldab pinget Lotuse tänases loos. Brändi omanikering ja suund on muutumas: Geely on ülevõtmise lõpule viinud ning Lotus Technology kontrollib nüüd Hetheli üksust. Ettevõte kavandab ka Type 135 Espritit – hübriidmudelit, mille mass peaks jääma alla 1,5 tonni ja koguvõimsus ületama 1000 hobujõudu. Tegemist oleks tippmudeliga, mis paikneks Emira ja täiselektrilise Evija vahel.

Arvestada tuleb ka praktilise poolega. Lotuse mudelivalikus on elektriline linnamaastur, kuid seda pole USA turule toodud, kus tollimaksud ja ebaühtlane huvi elektriautode vastu muudaksid selle müügi keeruliseks. Need otsused mõjutavad seda, kuidas fännid ja loojad brändi tulevikku ette kujutavad, ning aitavad selgitada, miks CGI-kunstnik valis oma lõuendiks just käsikäigukastiga V6 Emira.

Saleemi töö on mänguline, kuid läbimõeldud. Muudatused on julged, ent mitte põhjendamatud: agressiivsem aerodünaamika, vormitud tagaosa ja võidusõiduprototüüpe meenutav pikksaba-siluett. Ta rõhutab, et autol peaks säilima käsikäigukast. Jõuallika küsimuse jätab ta teadlikult lahtiseks ning kutsub arutlema: kas alles peaks jääma V6 või võiks tulevane hübriid oma väändemomendiga viia auto täiesti uuele tasemele?

Projektis on ka teatav tagasihoidlikkus. See ei ole Lotuse ametlik mudeliesitlus, vaid disaineri avalikuks tehtud kunstiline tõlgendus ja unistus. Ometi on sellistel virtuaalsetel visioonidel oma tähtsus. Need ergutavad arutelu, katsetavad disainikeelt ning juhivad tootjaid aeg-ajalt ideede juurde, mis said alguse pelgalt fantaasiast.

See on väike mäss analoogse sõidutunnetuse nimel maailmas, mis liigub jõuliselt elektrifitseerimise suunas.

Lõppkokkuvõttes on Saleemi pikksaba-Emira enamat kui CGI-glamuur: see tuletab meelde, et isegi Lotuse arenedes – uute omanike, hübriidambitsioonide ja muutuvate turgude keskel – unistab osa juhte ja disainereid endiselt kergetest, juhikesksetest autodest, mille käigukang on käeulatuses. Kas Lotus sellise ainulaadse mudeli kunagi heaks kiidab, pole teada. Praegu seisab see visualiseering elava ja inimliku vastusena küsimusele: mis siis, kui traditsioon ja homne päev kohtuksid samal asfaldil?