Kütuse hind langeb, kevadine aktsiisitõus on lahtine

Vedelkütuse varumakse määrade kümneprotsendiline alandamine vähendab 2027. aastal tanklakütuse hinda näiteks 1,70 eurot maksva bensiiniliitri puhul 0,034 protsenti. Samas prognoosib rahandusminister Jürgen Ligi, et kevadel võib kütuseaktsiis tõusta.

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo määruse eelnõu kohaselt muudetakse vedelkütusevaru haldamiskulude katmiseks kehtestatud maksemäärasid. Ettepaneku tegi riigiaktsiaselts Eesti Varude Keskus.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad hoidma toornafta- ja naftatoodete miinimumvarusid. Varumaksete laekumine sõltub 2027. aasta tegelikust kütusetarbimisest ning uute määrade kavandamisel on lähtutud eeldusest, et tarbimine sel aastal veidi väheneb.

Vedelkütusevaru suurim kuluartikkel on varude hoidmine, mida rahastatakse varumaksest. Eesti peab võimaliku kriisi või tarneraskuste puhuks hoidma pidevalt piisavat kütusevaru.

Vedelkütusevaru haldamiskuludeks on 2027. aastal arvestatud 5 652 000 eurot, kuid varumaksete laekumiseks prognoositakse 5 070 000 eurot. Puudujääv 582 000 eurot kaetakse vedelkütuse varumakse reservist.

See võimaldab kehtestada kõigile vedelkütusevaru liikidele tulevaks aastaks kümme protsenti madalamad varumaksemäärad. Varumakse lisandub kütuse hinnale liitri või massiühiku kohta ning sellelt arvestatakse ka käibemaksu.

Maksemäärade langetamise tulemusel väheneb tankla väljamüügihind näiteks 1,70 eurot maksva bensiiniliitri puhul ligikaudu 0,034 protsenti. Leevenduse kestus sõltub aga sellest, kas kevadel tõstetakse kütuseaktsiisi.

„Iseenesest on eelarve sellega arvestanud,” ütles Ligi, kelle prognoosi kohaselt aktsiis tõuseb. Ta lisas, et riigieelarve on puudujäägis ning valimiste ajal lubavad kõik erakonnad makse kaotada või vähendada. „Ma ei teagi, mis on mõistlik sõnum: kas jätta järgmisele valitsusele suurem miinus, kuigi see pole ka ilus,” sõnas minister.