Tartu otsib lahendusi üha täituvatele sadamakohtadele

Tartus on Emajõel väikelaevu lisandunud kiiremini kui sildumiskohti, mistõttu on suur osa Tartu ja lähiümbruse sadamakohad täitunud. Linnas kokku on väikelaevadele sadama- või kaikohti üle 400, kuid linna viimane analüüs näitab, et vajadus on ligi poole suurem.

Paadiomanikud tunnevad järjest suuremat survet

2023. aastast paati omav Andre Purve kirjeldab Tartu linna kohtade saamise protsessi kui väljakutset, kus rolli mängib nii järjekord kui ka õnn. „Meil läks lihtsalt õnneks. Õnnestus õigel ajal õiges kohas olla, aga üldiselt on üsna keeruline,” ütles Purve. Ta rõhutas, et otsekohe vaba kohta ilma järjekorrata enamasti ei saa.

Sadamad ja kitsaskohad

Purve toob välja, et paljud praegused paigad — eriti Jõe sadam ja Rebase sadam — on piiratud paadi laiusega, mistõttu laiemad ja modernsemad alused sinna ei mahu ning peaksid pigem asuma Karlova sadamas. Karlovas on järjekord ligikaudu 40 inimest; linn plaanib kevadel lisada 20 kohta, kuid sellest jääb siiski umbes 20 omanikku ilma soovitud sadamapaigast.

Linnapoolsed plaanid ja vastuseis

Tühje kohti ei leidu ka linnale kuuluvas Rebase sadamas ning samuti on täitunud Luunja ja Haaslavas asuvad sadamad. Viimasel on plaan järgmisel kevadel suurendada senist 29 sadamakohast veel 50 kohaga, et leevendada survet piirkonnas. Tartu abilinnapea Kertu Vuks märkis, et varem plaanitud peatumiskohad Emajõe tänava läheduses ei jõudnud teostumiseni kohalike elanike vastuseisu ja sõudeklubi treeningvajaduste tõttu.

Uued arendusvõimalused

Vuksi sõnul näeb linn lähituleviku kõige perspektiivsemana sadamakvartali taga olevat ala turu lähistel, kuid hetkel see plaan aktiivselt töös ei ole. Selle asemel on algatamisel detailplaneering Ihaste silla juurde, mis on suunatud suurematele laevadele sobiva sadama rajamiseks.

Paadisildadest kogukondlik initsiatiivina

Samal ajal on paadiomanikke, kes on valmis olukorda ise parandama. Tartu Siili kvartali väikelaevade omanikud on avaldanud soovi rajada jõele oma paadisild. Purve rõhutas, et projekt on alles ideefaasis ning eeldab koostööd Keskkonnaametiga, Veeteedeametiga ja linnavalitsusega, samuti inimeste panust nii ajaliselt kui rahaliselt.

Vuks ei suutnud veel kinnitada, kas Siili kvartalisse paadisilla rajamine on praktiliselt võimalik — arutelu ja kooskõlastused on alles alguses. Nii linna kui paadiomanike sammud näitavad, et Emajõe sadamakohtade nappus on teema, mille lahendamiseks otsitakse nii avalikku kui kogukondlikku tegutsemist.