Narva–Tartu turismitee: Tsaaritee nimi tekitas vaidluse

Narva linnavolikogu esimees Urbo Vaarmann kaitseb ideed luua Narvast Tartusse kulgev turismimarsruut, mis näeks ette ajalooliste mõisate ja valitsejate liikumiste esiletõstmist autoga või bussiga sõitvatele turistidele. Algne nimeidee "Tsaaritee" on tekitanud meedias ja avalikkuses vastakaid hinnanguid ning pannud teema poliitilisse diskussiooni.

Vaarmanni sõnum: sisu olulisem kui nimi

Vaarmann rõhutab, et põhitähelepanu peaks olema marsruudi sisul – turismitoodil, mis seob Narva Euroopa-vaatajatega, ning pole tema sõnul oluline, kuidas seda nimetatakse, kui nimi aitab toodet turundada. "Me teeme suure toote, mis ühendab ülejäänud maailma Narvaga ja see peab olema kõigile ühtemoodi arusaadav," ütles Vaarmann, viidates ajaloolistele objektidele ja kroonitud peade liikumisele mööda regioonis paiknevaid teid. Ta toob võrdluseks U.S. Route 66 näite – teekond ise loob turismimagneti ning isegi väikesed punktid marsruudil saavad pildistamiseks ja peatusteks populaarseks.

Vaarmann tunnistab, et tsaarid kasutasid ajalooliselt erinevaid marsruute, sealhulgas Narva–Tallinn suunda, kuid tema arvates on Tartu suund jäetud Narva perspektiivist tähelepanuta ning uus turismitee looks ligipääsu ka Läti ja Leedu külalistele. Ta väidab, et Narvast Tartuni on ligikaudu 70 külastusväärt objekti, mida saab järk-järgult siduda ühe sõidutootega.

Nime muutmine kui kompromiss

Kontseptsiooni eduka turundamise huvides on Vaarmann valmis isegi nime muutma. "See ei pea olema Tsaaritee. Aidake see nimi välja mõelda ja ma luban, et ma võtan selle inimese komisjoni, kes suudab leida sellise nime, mis kõiki kõlama paneb," on tema ettepanek – selge signaal, et eesmärk on rahvusvahelise publikuni jõudmine, mitte poliitiline provotseerimine.

Toetus ja vastuseis: turismiarendajate ning ajaloolaste seisukohad

Ida-Viru turismiarendajad hoiduvad Tsaariteed avalikult kritiseerimast, kuna küsimus on nende sõnul muutunud liiga poliitiliseks. Samas leidub ka pooldajaid, näiteks giid-matkajuht Marko Kaldur, kes usub, et teema saab olla käsitletav neutraalselt ning ajaloolised aspektid eraldi selgitada. Kaldur on teatanud, et alustab Tsaaritee ekskursioone juba sel sügisel, mis viitab plaanide reaalsele rakendamisele autodel, bussidel või giidituuridel põhineva toote kujunemisel.

Vaidlustes osalevad ka endised ja praegused poliitikud ning ajaloolased. Juuli lõpus Narva linnapea kohalt tagandatud Katri Raik on öelnud, et Tsaaritee nimetuse kasutamine ei sobi tänases julgeolekuolukorras ja ei vasta tema hinnangul ka ajaloofaktidele. Raik meenutas, et varasemad postiteed seostasid pigem Tallinna–Narva–Peterburi suunda, kus valitsejad liigutasid end tihti Tallinnast laevaga Euroopasse või Peterburi tagasi.

Ajaloolane Pärtel Piirimäe nõuab siiski, et vana postitee – Peterburi–Narva–Torma–Tartu–Riia – ei ole tähtsuse poolest vähetähtis ja viitab, et ka mõned Vene keisrid võisid Liivimaale liikudes seda kasutada. Samas peab Piirimäe vana postitee kutsumist "tsaariteeks" tänases kontekstis provokatsiooniks.

Mida tähendab see mootorsõidukiturismi jaoks?

Kujundatav Narva–Tartu turismimarsruut on otseselt seotud mootorsõidukiturismiga: see pakub sõidusõbralikku sihtkohta auto- ja bussireisidele ning võimalust siduda teekonnale jäävaid ajaloolisi peatusi ühtse tootena. Vaarmanni hinnangul võib marsruut kasvada aastakümnete jooksul ning kujuneda rahvusvaheliseks teekonnaks, kui nimetuse ja sisu suhtes leitakse laiem kokkulepe.

Projektile otsese ajakava andmine pole lihtne – Vaarmann möönab, et Tsaaritee käivitamine turismitoote ja sõidumarsruudina võtab aastaid. Ettevalmistuste hulka kuulub objektide kaardistamine, teekonna logistika, giidide väljaõpe ja turundus sihtturgudel. Seni jätkub arutelu peamiselt nime ümber, kuid ekskursioonide algus sel sügisel näitab, et idee liigub kontseptsioonist praktilise elluviimise suunas.