Hardo Mere ja Tarvo Klaasimäe võtsid Breslau kaksikvõidu

Eesti ekipaažid saavutasid Poolas Rallye Breslau'l kaksikvõidu: Hardo Mere võitis ning Tarvo Klaasimäe lõpetas teisel kohal. Artikkel kajastab ka teiste eestlaste tulemusi, rajatingimusi ja tehnilisi raskusi.

Taavi Lepp Taavi Lepp . Kommentaarid
Hardo Mere ja Tarvo Klaasimäe võtsid Breslau kaksikvõidu

2 Minutit

Poolas peetud maastikurallil Rallye Breslau kindlustasid Eesti ekipaažid suure saavutuse: Hardo Mere koos kaardilugeja Piotr Kujawski ja Tarvo Klaasimäe koos roolimees Ats Tsupsmaniga lõpetasid vastavalt esimesel ja teisel kohal klasis Extreme Car Open. Mõlemad meeskonnad tõid Eestile harvaesineva kaksikvõidu rahvusvahelisel maratonrallil.

Muud eestlaste tulemused

Enduro masinaklassis esinesid hästi Siim Needrit (KTM RFR), kes lõpetas viiendana, ja Rait Tamp (KTM 450 Rally Factory Replica), kes sai 17. koha. SSV-de arvestuses lõpetasid Indrek Reisenbuk ja Vaido Kalm (Can-Am Maverick) 16. ning Taavi Raadik ja Alar Kulp (Can-Am Maverick X3) 22. kohal.

Kogemused ja võrdlus Tuneesia kõrbevõistlusega

Hardo Mere sõitjaauto oli HM7 Proto, tema edu ei tulnud üllatusena — Mere on Rallye Breslau'l varemgi võitnud. Tarvo Klaasimäe osales Breslau'l esmakordselt oma Selfmade T6 masinaga. Klaasimäe, kes saavutas 2023. aasta Tuneesia maratonrallil koos Tsupsmaniga klassivõidu, kirjeldas Poola etappe madalama keskmise kiirusega ja kivisema profiiliga võrreldes kõrberalliga: rajad olid konarlikud ja vedrustus sai tugevalt koormust, kiirused jõudsid mõnes kohas kuni 120 km/h, kuid seda vaid lühiajaliselt — kõrbesõidu kiirused on märksa suuremad.

Raja keerukus ja tehnilised probleemid

Klaasimäe tõi esile kaardilugeja töö lihtsuse võrreldes kõrbeoludega: Breslau raja kaart ja jäljed ei loonud sellist olukorda, kus kümned jäljed hajuvad düünides sihituina. Ta võrdles Breslau raja olemust pigem Männiku karjääriga. Samas rõhutas ta, et võistlus ei olnud lihtne — debütandina polnud nad kõikideks olukordadeks valmis ning varuosi napilt kaasas. Probleemid tabasid masinat mitmel rindel: generaator, sidur, pidurid ja mitmed muud sõlmed andsid tunda, mistõttu korralikult töötava autoga õnnestus sõita alles viimase katseni.

Ilmastik ja tehnilised katsed

Võistlus algas ekstreemselt kuumas, kuni 40 °C, kuid peamine osa sõidust kulgeshedahedes 16–17 °C juures. Extreme-klassi rajal oli rohkem offroadi elemente kui teistel, näiteks tuli mitmel korral toime tulla pikema vintsimisega kuni 1,5 meetri sügavuses vees — vangerdus, mis mõnele võistlejale osutus keeruliseks, kuid Eesti meeskondade offroad-kogemus aitas.

Breslau maratonralli kestis kuus päeva, läbides kokku 1321 kilomeetrit, millest 889 km olid lisakatsed.

Allikas: auto24

"Mind huvitab, kuidas autotööstus muutub ja kuhu see liigub. Iga uus mudel, iga tehnoloogiline samm on osa suuremast loost, mida mulle meeldib jälgida."

Jäta kommentaar

Kommentaarid

Seotud postitused