Miks autodel on üks kaks või neli väljalasketoru? Mis vahe on?

Mis vahe on ühe, kahe ja nelja väljalasketoru vahel? Artikkel selgitab, kuidas torude arv mõjutab mootori hingamist, võimsust, müra ja heitmeid ning kuidas termodünaamika ja gaaside dünaamika mängu tulevad.

Mart Saar Mart Saar . Kommentaarid
Miks autodel on üks kaks või neli väljalasketoru? Mis vahe on?

3 Minutit

Oled märganud, et mõnel tänaval liikleval autol toru on üks ja mõnel neli. See ei ole pelgalt stiilivalik. Kuulda võib madalat kõminat või teravat sahinat ja kohe tekib tunne, et tegemist on jõulise masinaga. Aga mida need torude arvud tegelikult tähendavad?

Väljalaskesüsteemi funktsioon ja teaduslik taust

Väljalaskesüsteem juhib põlemisel tekkinud gaasid mootori eest eemale, summutab müra ja aitab hoida kütusekulu ning heitmeid kontrolli all. Termodünaamika ja gaaside dünaamika on siin põhimõtteliselt olulised: mootori põlemisprotsess tekitab kõrge temperatuuri ja rõhuga gaase, mis peavad võimalikult efektiivselt väljuma, et mootor "hingaks" paremini. See mõjutab võimsust, CO2 ja NOx heitmeid ning kütuseefektiivsust.

Miks siis mõni auto mahutab ühe toru, teine kaks ja kolmas neli? Vastus peitub mootori konfiguratsioonis, jõudlusnõudmistes ja heitgaaside juhtimises. Väike neljarattaline linnasõiduk kasutab tihti ühte toru — sellel on väiksem silindrite arv ja gaaside maht, seega piisab ühest kanalist. Lihtne lahendus. Odavam. Kergem.

Üks toru

Ühesisulisel süsteemil on eelistuseks lihtsus ja kuluefektiivsus. Selline lahendus vähendab materjalikulu ja hoolduskulusid ning aitab optimeerida kütusekulu väikeste mootorite puhul. Näiteks paljud väikeautod ja majandusklassi mudelid järgivad seda loogikat.

Kaks toru

Kahetoruline lahendus ilmub sageli siis, kui mootoril on rohkem silindreid või kui soovitakse paremat täituvust ja võimsustemperatuuri juhtimist. Kahesüsteem võib vähendada tagasurvet (backpressure), võimaldades heitgaasidel kiiremini väljuda ja seeläbi tõsta heitgaaside vooluefektiivsust. Autospordi estetikaga liitub veel sportlik kõla — see on osa kogemusest.

Rohkem kui kaks toru

Quad-väljalasked või veelgi keerukamad konfiguratsioonid on pigem kõrge võimsusega sport- ja luksusautode pärusmaa. Siin rääkida rohkem kui lihtsalt helist: mitu toru võimaldavad suurtel V6, V8 või V12 mootoritel jagada gaasivoolu optimaalselt, vähendada takistusi ja luua eristuvat akustikat. Mõnikord kasutatakse eri torusi kombineeritult koos spetsiifiliste summutite, katalüsaatorite ja tahmafiltritega, et jõudlus ei läheks heitmenõuete arvelt.

Kui minna sügavamale tehnilistesse üksikasjadesse, siis väljalaskesüsteemi kujunduses mängib rolli ka torude ristlõige, pikkus ja paigutus — need mõjutavad resonantsi, pulsside voogu ja mootori pöördemomenti. Tegelikult jagavad põhimõtted palju sarnasust pluumidega, mida uuritakse ka kosmosetehnika ja rakettide puhul: gaaside dünaamika on üldine teadus, olgu see siis kastis põleva mootori või raketiotsiku juures.

Autoinsener Priit Saar märgib: „Hea väljalaskesüsteem ei tähenda ainult suuremat häält või mitu toru. Tegelikult on küsimus võimsuse tasakaalus, müratasemes ja heitgaaside juhtimises — need kokku määravad sõiduelamuse ja seadustele vastavuse.“

Valides auto, ei maksa lasta end eksitada ainult torude arvust. Mõelge, milline sõidustiil ja millised tehnilised nõuded on teie prioriteedid: linnasäästlikkus, sportlik käitumine või luksuslik kõla. Torud on üks vihje — aga mitte kogu lugu.

"Autod on minu kirg juba lapsepõlvest saadik. Pistonis kirjutan selleks, et jagada oma huvi mootorite, disaini ja sõidunaudingute vastu."

Jäta kommentaar

Kommentaarid